"Kui juurdlus oli käima läinud, saime infot, et alus on lahkunud Peterburist läände, mistõttu me üritasime saada vabatahtlikku kontakti laevaga, et seda juhtumit oleks võimalik selgitada. Kahjuks kontakteerumiskatsed laeva ja selle kapteniga ei andnud soovitud tulemusi ja kuna alus liikus Soome majandusvetes, siis majandusvööndis, mitte territoriaalvetes, ei ole juriidiliselt võimalik laeva kinni pidada," rääkis Soome keskkriminaalpolitsei eriti raskete kuritegude osakonna ülemkomissar Risto Lohi.

Läti president Edgars Rinkevics pakkus juhtunust kuuldes välja tegevuskava, et kui selgub, et Balticconnectoriga juhtunu taga on Venemaa, tuleb Läänemeri Vene laevadele lihtsalt sulgeda.

"Me peame suutma toime tulla ka hübriidsõja katsumustega. Me ootame endiselt juurdluse tulemusi selle kohta, mis juhtus Läänemeres, Balticconnectoriga. Me peame mõistma, et meil on vaja kaitsta kriitilist taristut. Kui me näeme, et mõni riik on vastutav kriitilise taristu purustamise eest, peame me sellest kõnelema NATO tasemel, võib-olla tõsiselt kaaluma ka Läänemere sulgemist Vene laevadele, kui Venemaa leitakse süüdi olevat," rääkis Rinkevics.

Vene laevadele liikluse sulgemine kogu Läänemeres pole niisama lihtne. Soome lahes võiks asi olla aga palju lihtsam, kui Eesti ja Soome territoriaalveed ulatuks täpselt Soome lahe keskjooneni, mille kulgemises lepiti kokku juba 1996. aastal. Sellisel juhul oleks Soome keskkriminaalpolitsei saanud piirivalve- või sõjalaevade toel Hongkongi lipu all seilava võimaliku torujuhtmelõhkuja kõigi õigusnormide kohaselt kinni pidada.

Vene laevadele liikluse sulgemisega oleks ikkagi probleeme, sest rahvusvaheline mereõigus sätestab, et kui kahe riigi territoriaalvete vahele ei jää rahvusvahelist ruumi, peavad mõlemad riigid võimaldama kolmandate riikide laevade läbisõidu oma territoriaalvetest. Ent Venemaa kui agressorriigi suhtes oleks siin võib-olla võimalik teha erandeid.

Samas jääb see arutelu hüpoteetiliseks, sest Eesti ja Soome tekitasid oma territoriaalvete vahele täiesti vabatahtlikult rahvusvahelise ala. See juhtus 1993. aastal, mil mõlemad riigid vabatahtlikult oma merepiiri kolme meremiili võrra kaldale lähemale nihutasid. Nõnda tekkis keset Soome lahte kuue meremiili laiune majandusvöönd, kus kehtivad sisuliselt samad reeglid kui avamerel.

Kummalt riigilt merepiiri nihutamise algatus tuli, on tagantjärele raske kindlaks teha. Enamasti mainitakse, et peamiselt oli majandusvööndi tekitamisest huvitatud Soome, samas on väidetud ka, et piirinihutamise idee autor on tollane Eesti president Lennart Meri. Tollane Eesti välisminister Trivimi Velliste viitas rahvusvahelisele praktikale, mille kohaselt Soome lahel lihtsalt pole tavapärast 12 meremiili laiust territoriaalmerd võimalik kehtestada.

Igatahes on tulemuseks olukord, kus Soome lahe keskosas kehtivad meresõidule, kaablite ja torujuhtmete paigaldamisele, ülelendudele ja veel paljule muulegi rahvusvahelise avamere reeglid.

Ei Eesti ega Soome allikatest selgu, mis kasu kumbki riik oma merealade vabatahtlikust vähendamisest õigupoolest lootis. Muidugi ei osanud ega pidanudki ei Eesti ega Soome tol ajal veel ette nägema majandusvööndi loomisega kaasnevaid võimalikke ohte.

Balticconnectoriga juhtunu pole aga esimene kord, kus olukorra problemaatilisus ilmneb. Kõigepealt hakati nii Eestis kui ka Soomes probleemidele tähelepanu juhtima 2005. aastal, kui Venemaa ja Saksamaa hakkasid rajama praeguseks puruks tehtud gaasijuhet Nord Stream 1. Mitu Eesti ühiskonnategelast, sealhulgas ka endine peaminister Juhan Parts ja riigikogu liige Igor Gräzin juhtisid tähelepanu keset Soome lahte laiuva rahvusvahelise merealaga seotud ohtudele. Kõige paremini võttis need ohud kokku õigusteadlane Heiki Lindpere, kelle sõnul võivad majandusvööndis rahulikult ankrusse jääda isegi võõrriigi sõjalaevad. Territoriaalvetest peab võõra riigi laev peatumata läbi sõitma ning allveelaevad seilama vee peal ja heisatud lipuga.

Soome ühiskonnas pole ebatavaliselt kitsas territoriaalvevöönd Eestiga samaväärset dispuuti tekitanud, poleemika on jäänud peamiselt akadeemilise seltskonna siseasjaks ning sealgi üsna kõrvaliseks. Ilmselt puhkeb arutelu territoriaalvete üle tõsisemalt alles nüüd, Balticconnectori juhtumiga seoses.