Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas möödunud nädalal alustada digitaalse euro järgmist ettevalmistusetappi, et tuua Euroopa tarbijateni uus maksevahend sularaha ja pangakontol oleva raha kõrval.

"Kui me sularaha kasutusele võtsime 2002. aastal, siis seda sai kasutada kõikjal ühetaoliselt. Tänasel päeval meie digitaalsed makselahendused on pigem panga- või riigipõhised. Kaardimaksed on küll kasutatavad kõikjal üle Euroopa, aga kui on tõrked, siis on meil täna ainukene alternatiiv sularaha, mille kättesaamine ei pruugi olla alati nii lihtne, sest sularaha maksevahendina kasutatakse oluliselt vähem, kui seda kasutati aastaid tagasi," rääkis Olt.

Olt rõhutas, et digieuro oleks uus maksevahend, millel ei oleks pistmist näiteks krüptovarade või -valuutadega.

Digieuro kasutuselevõtu üks olulistest eesmärkidest on tekitada veel üks euroopapõhine autonoomne maksevahend globaalsete kaardiskeemide kõrval, mis jätkaks tööd teiste maksemeetodite tõrgete puhul, näiteks internetiühenduse katkemisel või ka ekstreemsemates olukordades, kus näiteks toimuvad küberrünnakud.

"Positiivne on see, et selliseid tõrkeid esineb nii-öelda igapäevaselt normaalsetes tingimustes juba võrdlemisi vähe," sõnas Olt.

Konkurentsi suurenemine tähendaks ka kaupmeestele soodsamaid teenustasusid elektrooniliste maksete vastuvõtmisel.

"Kui meil tekib Euroopa-põhine autonoomne täiendav maksevahend kaupmeestele, mida saab poes aktsepteerida tänaste kaardiskeemide kõrval, siis tegelikult seal tekib ka surve hindade alanemise suunas, et digitaalsed makselahendused muutuksid paremini kättesaadavaks kui täna," ütles Olt.

Praeguses keskkonnas katavad kaardimaksete skeemi- ja töötlemiskulud pangad.

"Digieuro puhul, kui me selle süsteemi lõpuks loome, neid skeemikulusid ja maksjate töötlemiskulusid ei ole, tegemist on avaliku teenusega. Need kulud katame meie. Jah, pangad, või siis need makseteenuse pakkujad, kes digieurot inimestele ja kaupmeestele hakkavad pakkuma, nemad peavad oma kulud ise katma ja inimestele lõppkasu saab olema digieuro avaliku teenusena tasuta. Kaupmeestele saab olema seal tasu," ütles Olt.

Konkurentsi suurenemisel oleks Olti sõnul ka kaupmeestel soodsam digitaalseid makselahendusi vastu võtta.

Digivaluuta lahendusi katsetatakse üle maailma

Euroopa Keskpanga jaoks on ka oluline, et euro ei kaotaks euroalal oma tähtsust.

Olt nentis, et maksekeskkond ja igapäevaelu on aina enam digiteeritud ning digieurot on tarvis kui ajaga kaasas käivat alternatiivi sularahale.

"Meil Eestis on väga suurepärased makselahendused kasutusel ja me hoiamegi enamuse oma rahast pangas. Kui meil praegu on võimalus pangast välja võtta sularaha, aga mingitel põhjustel me seda ju väga teha ei taha, siis tulevikus on meil võimalus välja võtta pangast seda digieurot, mida me saame siis hoida keskpanga digieurosüsteemis või salvestada oma nutitelefoni," rääkis ta.

Olti sõnul saaks digieuro rahakoti siduda oma kommertspanga kontoga ning teha ka makseid inimeste vahel näost näkku ning ka poes ilma andmesideta.

"Ehk puudutamegi telefoniga teise inimese telefoni või poe makseterminali ja see raha liigub digitaalsel kujul sinna seadmesse. Ehk me olemegi siis sellistes olukordades asendanud sularaha ja mündi digitaalse rahaga ja ta liigubki seadmete vahel. Samamoodi kui sularaha praegu tagab privaatsuse, kui ma poes tahan sularahas maksta, see info ei lähe kommertspanka, ka digieuro puhul see info kommertspangani ei jõua. See ongi minu ja vastaspoole vaheline tehing," ütles ta.

Digitaalse sularaha on praeguseks ringlusesse lasknud 11 riigi keskpangad. Olt nentis, et seda pigem aga arengumaades, kus tavapärased elektroonilised makselahendused ei ole laialt kasutuses. "15 riiki globaalselt piloteerivad neid lahendusi, et tegelikult see aktiivsus globaalselt on päris suur," sõnas ta.

Skeptikud tunnevad muret privaatsuse pärast

Sularahaga seostub inimestele esimese eelisena selle suur privaatsus.

Olti sõnul on oluline märkida, et digivaluuta kasutuselevõtuga sularaha ei kao. "Kui inimesed tahavad seda kasutada niimoodi, et ei jääks absoluutselt mingit jälge, siis nad saavad sularaha edasi kasutada," ütles ta.

"Digieuro puhul me loome süsteemi, mis on oma privaatsuse tasemel väga innovatiivne. Päeva lõpuks keskpanga süsteem ei näe, mis informatsioon liigub või kes ülekandeid kannab. Meil ei ole võimalik isikustada neid digieurosid, mis on inimeste kätte antud. Jah, see kohustus jääb makseteenuse pakkujatele, kes hakkavad digieurot vahendama, nii nagu täna pangad võimaldavad inimestel välja võtta pangakontolt sularaha. Tulevikus jääb pankadel kohustus alles monitoorida digieurotehinguid ja kõiki neid kontrolle teha, mida nad täna maksuteenuste osutamisel teevad," rääkis Olt.

Nii-öelda offline-tehingud ehk inimeste omavaheline digieurode vahetamine jääks Olti sõnul monitoorimise alt välja.

Üldine poliitiline toetus on Euroopa tasandil seni projektile olemas, selle toel on välja töötatud ka digieuro kontseptsioon.

"Kahtlemata riikides, nagu ka Eesti, kus meil on väga head digitaalsed makselahendused, küsitakse, et mis lisaväärtust see annab. Me loodame või sihime seda, et digieuroga maksmine olekski sama mugav kui täna pankade poolt pakutavate lahendustega," ütles Olt.