WSJ: Moskva ei suuda täita liitlaskohustusi ja Jerevan vaatab lääne suunas

Moskva ei toetanud viimases Mägi-Karabahhi konfliktis oma liitlast Jerevani ning ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et kahe vaenuliku naabri vahele surutud Armeenia otsib nüüd lääneriikide toetust.
Aserbaidžaan ja Türgi alustasid hiljuti Armeenia piiri lähedal ühiseid sõjalisi õppusi. Armeenia kardab nüüd uue sõja puhkemist. Sel nädalal allkirjastas ilma merepiirita riik lepingu, mille raames hangib Prantsusmaalt õhutõrjesüsteemi, vahendas The Wall Street Journal.
Armeenia otsib uusi partnereid, kuna Moskva pole suutnud täita oma liitlaskohustusi.
"Need sündmused on viinud meid otsuseni, et peame oma suhteid julgeolekuvallas mitmekesistama, seda me püüame praegu teha," ütles Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ajalehele The Wall Street Journal.
Armeenia keeruline olukord teeb lääneriikidele üha rohkem muret. Piirkonnas võib puhkeda uus konflikt. Venemaa jätkab aga sõjalist tegevust Ukrainas. Hiljuti alustas veel ka terroriorganisatsioon Hamas rünnakut Iisraeli vastu.
Aserbaidžaani juht Ilham Alijev ütles, et Bakuul pole Armeeniale territoriaalseid nõudmisi. Aserbaidžaani ametnikud ja riiklik meedia aga räägivad teist juttu ja leiavad, et olemas on veel alasi, mis tuleks tagasi võtta.
Lääneriigid muretsevad, et Aserbaidžaan võib Türgi toetusel püüda vallutada kogu Armeenia või vähemalt osa sellest. Nii looks Bakuu maismaasilla Aserbaidžaani ja Türgi vahele. Samal ajal kritiseerib Venemaa riigimeedia Pašinjani valitsust. Lääs muretseb, et Venemaa võib korraldada Armeenias riigipöörde.
Pašinjan tuli võimule pärast valitsusevastaseid proteste 2018. aastal. Venemaa režiimi juht Vladimir Putin on alati värvilistesse revolutsioonidesse suhtunud kahtlustavalt. Hiljuti kiitis Armeenia parlament heaks riigi ühinemise Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga (ICC). Jerevani samm ärritas Venemaad, kes nimetas seda "äärmiselt vaenulikuks". Moskva propagandistid väidavad nüüd, et Pašinjan üritab muuta Armeenia teiseks Ukrainaks.
Armeenia endine suursaadik Kanadas Ara Papian ütles, et ainult tihedamad julgeolekusidemed USA ja Prantsusmaaga võimaldavad tema riigil pikemas perspektiivis ellu jääda.
"Armeenia toetamine pole Venemaa huvides. Ja isegi kui ta tahaks Armeeniat kaitsta, ei saaks ta seda teha, sest kõik tema ressursid on suunatud Ukrainasse," ütles Papian.
Armeenial on vaid kaks suhteliselt sõbralikku naabrit. Iraan, mis on riius USA-ga. Ning veel on Gruusia, mille valitsus saab hästi läbi Venemaa ja Türgiga.
"Armeenlased õpivad taas reaalpoliitika õppetunde. Meil on keskne konflikt lääne ja Venemaa vahel. Mõlemad pooled tahavad Türgile meeldida, sest Ankaral on palju ressursse. Mõlemad pooled on valmis tegema Türgi ja Aserbaidžaaniga koostööd," ütles Jerevanis asuva Vene-Armeenia ülikooli rahvusvaheliste suhete professor.
Toimetaja: Karl Kivil