Eesti eluasemeturul on tehingute arv langenud kolmandiku võrra

Intresside tõusu tõttu on Eesti eluasemeturul tehingute arv langenud kolmandiku võrra. Kinnisvaraanalüütikute hinnangul pole vaatamata intressitõusu peatumisele esialgu suurt turu elavnemist loota.
Euroopa Keskpank tegi intressitõstmisesse pausi, aga Eesti eluasemeturgu see asjatundjate hinnangul esialgu ei elavda.
Euroopa Keskpank on alates eelmisest sügisest inflatsiooni ohjeldamiseks kümnel korral intresse tõstnud. Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi ütles, et intressitõusu tunnevad oma taskus kõik, kellel on eluasemelaen ning see pidurdab ka uute laenude võtmist.
"Kui näiteks võrrelda käesoleva aasta kuude andmeid korteriturul eelmise aasta samade kuudega, siis näeme, et tehinguid on kolmandiku võrra vähem," ütles Vähi
Arco Vara analüütiku Mihkel Eliste sõnul on eluasemeturul tehinguaktiivsus langenud aastatetagusele tasemele.
"Oleme näinud juba 2022. aasta kevadsuvisest perioodist aktiivsuse langust ja see langus on järk-järgult süvenenud. Näiteks korteriturg on Eestis praegu võib-olla 2015-2016 aasta tasemel. Rääkides kallimatest elamispindadest, üksikelamute turust, siis nii mõneski Eesti piirkonnas on see isegi kaugemates aastates, pigem võiks võrrelda aastatega 2013 või 2014," rääkis Eliste.
Eliste sõnul on praegu enam-vähem samasugune suundumus, nagu pärast eelmist kriisi, mil inimesed kolisid eelkõige odavamatesse piirkondadesse
"Kui me vaatame näiteks Eesti väikelinnasid, mis seda väga hästi ilmestavad, siis väikelinnade puhul on turud endiselt suhteliselt aktiivsed. Seetõttu kipub ka Harjumaal väikestes linnades ja alevikes elamispindade turg olema endiselt suhteliselt aktiivne," kirjeldas Eliste.
Tema jutust tuleb välja, et ka jõukamatel inimestel on laenu võtmine raskemaks läinud
"Üle 250 000 euro maksvate korterite likviidsuse halvenemine on olnud märgatav. Seal on siiski teatavaid erilisusi. Näiteks luksuskinnisvara likviidsus on endiselt püsinud kahtlaselt hea. Kui vaatame üksikelamute turge, siis seal ei ole üle 600 000 euro maksvate majade puhul müügiperioodid enam nii lühikesed, kui need veel mõni aeg tagasi olid," lausus Eliste.
Risto Vähi sõnul ostetakse praegu pigem kasutatud kortereid. "Uusarenduste turg on väga kokku tõmmanud ja tehinguid tehakse pigem järelturul ehk teise või kolmanda ringi korteritega," ütles Vähi.
Laenude kallinemine on mõju avaldanud ka hinnale ja kiiremini saavad oma vana eluaseme maha müüdud need, kellel hind kohe õigesti paigas või kes on valmis loodetud hinnas järeleandmisi tegema.
"On neid, kes ütlevad, et neil aega küll ja proovime ikka kõrgema hinnaga müüa, aga on ka neid, kes saavad aru, et neil oleks vaja kiiremini müüa ja nad võtavad rohkem kuulda, mida spetsialistid räägivad," ütles Vähi.
Mihkel Eliste ja Risto Vähi on mõlemad seda meelt, et intressitõusu pidurdumine kiiret laenuraha odavnemist ja eluasemeturu elavnemist kaasa ei too
"Euroopa keskpank on ise välja öelnud, et intressi langetamise plaane ärgem nüüd küll pidama hakakem. Seega peame praegu pigem nüüd harjuma hakkama, et nüüd on niisugune intress," tõdes Vähi.
Ta avaldas lootust, et marginaale hoiab allpool tihenev konkurents. "Meil on siin ju mitmed suured ja väiksed pangad, kes kõik klientide nimel konkureerivad. Nii et ma väga õrnalt oleksin optimistlik, et nüüd on intressitõus peatunud, mõnda aega seisab see paigal ja siis võib natuke langeda, aga ma ei ennusta, et langus on suur," lausus Vähi.
Toimetaja: Aleksander Krjukov