Kolonelleitnant: Venemaa valmistub talve hakul Ukraina tsiviiltaristut ründama
Raketirünnakuid on Venemaa viimasel paaril nädalal teinud vähem ning keskendub pigem luuretegevusele Ukraina kriitiliste taristuobjektide vastu, et neid talve hakul rünnata, ütles kolonelleitnant Tanel Lelov "Ukraina stuudios". Venemaa on tema sõnul õppinud paremini droone kasutama neis rindelõikudes, kus toimuvad rünnakud.
Ukrainas käiv sõda on kohati muutunud ka droonide sõjaks ja Venemaa on teatanud, et suudab kuus toota näiteks 1000 Saheedi drooni. Eesti diviisi õhukaitse jaoskonna ülem kolonelleitnant Tanel Lelov tuletas "Ukraina stuudios" meelde, et väga palju kasutatakse aga ka väikseid droone, mida lihtsam kätte saada.
Lelovi sõnul ei ole Venemaa droonide kasutamisega erilist edu saavutanud, kuid on õppinud neid siiski paremini kasutama.
"Kindlasti on mindud droonide kasutamisel edasi n-ö taktikalise poole pealt mõlemal suunal. Aga Vene pool on kindlasti hakanud paremini kasutama droone just nendes rindelõikudes, kus rünnakud toimuvad, kas vaatluseks, sihtmärgi tuvastamiseks või ka kaudtuleüksuste tulejuhtimiseks. Selles on nad paremaks muutunud tõesti," rääkis ta.
"Ja võiks öelda, et kuna droonid on piisavalt väiksed, siis nende avastamine on ka vanema tüübi radaritega keerulisem ja seetõttu küll visuaalselt avastatavad droonid ei anna endast võib-olla tehnilise relvasüsteemi puhul ka märku. Nende mõjutamine on keerulisem," lisas Lelov.
Ta selgitas, et väikesed droonid on soodne vahend vastase õhutõrjevahendite kulutamiseks.
"Kuna need õhutõrjerelvad tavaliselt on reageering mingile vastaspoole õhuvahendile ja kuna alati püütakse teist poolt üle kavaldada, siis proovitakse erinevaid mooduseid selleks ja täna selline väike droon on võrdlemisi soodne vahend vastase õhutõrjevahendite kas aktiviseerimiseks, lihtsalt kulutamiseks või kas või selleks, et hiljem kallimate rakettidega mõjutada näiteks mingit sihtmärki, teades juba, et vastase õhutõrje on kogu oma moona ära lasknud ja raketil on vaba tee sihtmärgini," selgitas kolonelleitnant.
Ukraina on võtnud kasutusele USA antud ATACMS-i raketid. Lelovi sõnul on teoreetiliselt võimalik igat raketti, ka ATACMS-eid alla lasta, kui selleks on sobiv vahend.
Venemaal on viimasel paaril nädalal raketirünnakutes olnud mõõnaaeg, ütles Lelov. Tema sõnul valmistuvad Vene väed luuretegevuse abil pigem Ukraina tsiviiltaristu ründamiseks hiljem.
"Ei ole väga palju raketirünnakuid korraldatud ja praegu pigem teostatakse luuret just Ukraina kriitiliselt tähtsate taristuobjektide kohta, et neid võimalusel rünnata talve hakul, pigem natuke hilisemas perioodis. Nende vastu on ukrainlastel rohtu, nad kindlustavad neid kriitilisi objekte, kaitsevad neid erinevate õhutõrjerelvadega vastavalt sellele ohuhinnangule, mis on nendele objektidele antud. Ja loodetavasti need Vene vägede üritused neid taristuid haavata või hävitada, luhtub," rääkis Lelov.
Tema sõnul on Ukrainal siiani õnnestunud ATACMS-i rakettidega tabada Venemaa ballistiliste rakettide maismaal paiknevaid laskepositsioone, kuid lennukitelt lastavate rakettide vastu ATACMS-iga ei saa.
Politoloog Kristi Raik analüüsis saates selle nädala poliitilisi arenguid Moskvas, Brüsselis ja Bratislavas:
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", saatejuht Reimo Sildvee