Need alad, kus me jalutame, olid poolteist aastat hõivatud Vene vägede poolt. Nad on praegugi siin lähedal. Robotine küla asub mõne kilomeetri kaugusel, aga sinna minna Ukraina sõjaväelased meil ei soovitanud. Nende hinnangul on ajakirjanikel sealt elusa ja tervena naasmise tõenäosus kuskil 20 protsendi lähedal.

"Robotinest pole põhimõtteliselt midagi alles jäänud. Kui meie poisid selle vabastasid, tegid venelased selle põhimõtteliselt maatasa. Suurtükiväega, rakettidega, juhitavate lennukipommidega," lausus Ukraina sõjaväelane "Poltava".

Siinsed kaevikud on tehtud venelaste poolt, kuid ukrainlastel õnnestus venelased siit välja lüüa. See aga võttis aega mitu nädalat.

"Kui me räägime sellest, et me oleme murdnud läbi nende esimesest ja teisest liinist ning jõuame juba kolmandani, siis tegelikult taganevad nad juba hästi ettevalmistatud positsioonidele. Seega iga nende teine või kolmas liin on meie jaoks tegelikult nagu esimene. Mida lähemale Surovikini liinile, seda paremini on kaitstud nende positsioonid," rääkis "Hallipäine".

Sellel rindelõigul on ründedroonid vähemalt sama efektiivsed kui suurtükivägi.

"Me alles töötame seda ründedroonide asja sisse. Me alles õpime. Paari sihtmärki oleme juba tabanud," ütles "Geko".

"Meie ründedroonide üksus suudab hävitada nii elavjõudu kui ka tehnikat. Droonid on palju odavamad kui suurtükiväe kasutamine. Üks mürsk maksab kuskil umbes 2000–3000 dollarit, droon aga 500 või 600 dollarit," lausus "Tume".

Kuidas on aga vaenlasel lood ründedroonidega?

"Neil on neid rohkem, tööstuslikus koguses. Me ei suuda veel nendega konkureerida," nentis "Geko".

Sellest, et ründedroon on päris hirmuäratav relv, saime operaator Kristjan Svirgsdeniga tunda juba pool tundi hiljem. Kui meie neljaliikmeline grupp ületas lagendikku, sai meist sellise drooni jaoks ideaalne sihtmärk. See võttis meid sihikule ja me pidime kiiresti varjuma lähedalasuvasse põõsastikku.

Päästis meid sellest ebameeldivast olukorrast Ukraina võitleja kutsungiga "Ämblik", kes julges meid oma autoga, vaatamata ohule taevast, sealt evakueerida.

Autosid kulub rindel palju. Sõdurid saavad autosid vabatahtlikelt või ostavad oma raha eest.

"Ma olen toonud siia 13 või 14 autot. Nendest on praeguseks alles jäänud kolm-neli. Ülejäänud on saanud pihta ründedroonide või suurtükimürskudega. Me kaotame siin Orihhivi-Robotine rindelõigul päris palju autosid;" rääkis "Ämblik".

Kõrvalasuvatel positsioonidel nägime, kuidas Ukraina sõdurid võitlevad luuredroonide vastu. Parima tulemuse saavutamiseks peaks selleks kasutama spetsiaalseid droonivastaseid seadmeid. Kuna aga ukrainlastel neid napib, tuleb läheneda olukorrale loominguliselt.