Öösel vastu teisipäeva saatis ansambli Vox Clamantis kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve meediale kirja, kus ühes 53 teise Eesti kultuuritegelasega pöördub "kõikide hea tahtega inimeste poole".

"Tunnistame juutide õigust enesemääramisele, milleks on ka õigus elada oma ajaloolisel kodumaal. Kutsume inimesi üles seisma vastu igasugusele terrorismi toetamisele, mille üheks ilminguks on väärinformatsiooni levitamine Iisraeli kohta, terroritegude õigustamine ja pisendamine ning Iisraeli enesekaitse õiguse kahtluse alla seadmine," märgiti kirjas.

Samuti ütlevad kirja autorid ja allakirjutanud, et "tunnistame palestiina rahva õigust enesemääramisele ning toetame kahe teineteist austava riigi ideed, mille olemuslikuks komponendiks on araabia maade poolne Iisraeli riigi eksistentsi tunnustamine."

Kirjale on alla kirjutanud mitmed nimekad kultuuritegelased, nagu helilooja Arvo Pärt koos abikaasa Noraga, kirjanik Tõnu Õnnepalu, Eesti Kirjanike Liidu juht Tiit Aleksejev, kunstnik Siim-Tanel Annus, näitlejanna Julia Aug, helilooja Sven Grünberg, Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme, dirigent Paavo Järvi, luuletaja Doris Kareva jt.

Kirja algataja Tulve ütles ERR-ile, et kirja koostama ajendas see, et mitmete inimestega rääkides selgus, et kõik tahtsid Iisraelile oma toetust avaldada. "Aga meie kiri pole kindlasti toetus Iisraeli valitsusele – mõned on küsinud, kas see on toetus Iisraeli valitsusele, aga see pole," sõnas Tulve.

"On tekkinud tunne, et üle maailma terroristlik pool võtab seda toetust ja tähelepanu rohkem. Selle pärast tahtsid ka inimesed oma mõtteid avaldada, et ei jääks kõlama eelmisel nädalal avaldatud 134 kultuurinimese kiri, sest me ei soovi, et arvataks, et kõik Eesti kultuuriinimesed mõtleksid nüüd nii. Meie kiri ei ole mingis mõttes Palestiina inimeste vastu, pigem vastupidi: me toetame kahe riigi ideed, et oleks võimalik see kokkulepe sõlmida," selgitas Tulve.

Tulve hinnangul ei pea Eesti selles sõjas poolt valima, aga leiab, et Eesti valitsus oma praegust joont ajades on avaldanud väga õigeid seisukohti. "Meie kiri pole üleskutse valitsusele, vaid inimesele mõtlemiseks," sõnas Tulve.

"On kõlanud ka arvamusavaldusi, et Iisraeli riigil üldse pole õigust eksisteerida, meie kiri on üleskutse, et inimesed mõtleksid ja uuriksid ajalugu ja annaksid endale aru, mis see Iisraeli riik on, kuhu ta on loodud ja miks juudid just seal elavad ja miks nad mujal ei saa elada. Et miks neil on ikkagi õigus sellel väikesel maalapil olla. Ma kordan veel: me kõik pooldame, et ka palestiinlastel oleks oma maa, nagu sõlmitud Oslo kokkulepped Iisraeli ja Palestiina vahel ette näevad," rääkis Tulve.

Tulve lisas, et koostas kirja pühapäeval ja pühapäeva õhtuks oli enamik inimesi juba andnud oma nõusoleku kirjale alla kirjutada. "Mõni tuli veel juurde. Saime allkirjad kokku kiiresti, kuigi mõned ütlesid ära, et nad ei taha avalikult sõna võtta sel teemal. Mõni ütles ka, et ei taha pooli valida, aga ma veel kord ütlen, et meie kiri ei ole poolte valimine sel teemal," sõnas kirja algataja.

Üheks allakirjutanuks oli ka kirjanik ja endine poliitik Jaak Jõerüüt, kelle sõnul ühines ta avaldusega, sest oli kirja sisuga nõus.

Ockba: me näeme, mis Gazas toimub

Eelmisel nädalal valitsusele Gaza elanike toetuseks kirja koostanud Lähis-Ida vaatleja ja kodanikuaktivist Kristi Ockba ütles ERR-ile, et kirja valmimise aegu oli "Eesti valitsus haudvaikune sellel teemal, mida Iisrael on Gazas korda saatmas. Justkui inimeste kannatused seal ei vääri lahendust." See ajendaski teda ja Tallinna Ülikooli teadlast Birgit Poopuud koostama pöördumist valitsusele.

"Oli vaja esile tõsta, et me ikka näeme, mis seal toimub ja me ei saa seda vaikides pealt vaadata," sõnas Ockba.

Kirjas nõudsid 134 ühiskonnategelast valitsuselt Gaza tsiviilelanike inimõiguste
eest seismist ja selge seisukoha võtmist Gaza sõjategevuse koheseks lõpetamiseks ja relvarahu sõlmimiseks.

"Alla kirjutanud mõistavad üheselt hukka nii Hamasi toimepandud terroriaktid
tsiviilelanike vastu kui ka Iisraeli sõjaväe poolse tsiviilobjektide pommitamise ja eluks vajaliku infrastruktuuri valimatu laastamise Gaza sektoris. Juba praegu on käes katastroofiliste mõõtmetega humanitaarkriis Gaza sektoris," märgiti kirjas.

Allakirjutanud kutsusid valitsust üles töötama viivitamatult selle nimel, et Gazas sõjategevus lõpetada ja relvarahu sõlmida.

"Valitsus peab ka tunnistama avalikult palestiinlaste õigust enesemääramisele ja kodanikuvabadustele ja nende inimõiguste rikkumist Iisraeli riigi ja sõjaväe poolt ja kinnitama Eesti valmidust toetada Gazat humanitaarabiga ja vastu võtta siia
saabuvaid palestiina põgenikke," kirjutati pöördumises.

Ockba sõnul on nädala jooksul nii kirjale kui ka sellele alla kirjutanud inimestele tulnud ootuspärast tagasisidet. "On neid, kes nõustuvad meiega ja neid, kes meiega ei nõustu, ja see on loomulik," lausus Ockba.

"Meile on oluline, et kajastus ei kalduks ainult meie liitlaste poole. Me peame rääkima kõva häälega sõjakuritegudest ka nende puhul, keda nimetame sõpradeks," lisas Ockba.

Ockba ütles, et ta on tutvunud ka toetuskirjaga Iisraelile. "Huvitav on selle kirja puhul, et soovitatakse ajaloole pöörata tähelepanu, ja jääb mulje, et "araablased" on lihtsalt pirtsakad olnud brittide erakordselt hea pakkumise vastu. Jääb ka mulje, et ainult mõned juudid pöördusid tagasi oma 3500 aasta tagusele kodumaale, aga enamus olid ikka seal ja nende õiguse enesemääramiseks taastasid neile koloniaalvõimud. Jääb ka mulje, et keegi pole kuidagi takistanud palestiinlaste õigusi," sõnas Ockba.

Gaza tsiviilelanike õigustele tähelepanu juhtivale kirjale kirjutasid alla kultuuri- ja ühiskonnategelased, nagu poliitikaanalüütik Tõnis Saarts, Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov, näitleja Henrik Kalmet, ajaloolane Aro Velmet, filmirežissöör Anna Hints, kunstnik Marge Monko, kodanikuaktivist Alari Rammo jt.

Pöördumisele andis oma allkirja ka kirjanik Hasso Krull, kes ütles, et on pikka aega Lähis-Ida probleemide vastu huvi tundnud ja lugenud selleteemalist kirjandust.

"See on pika ajalooga tüliküsimus, kus on keeruline võtta kindlat seisukohta. Asjad on läinud nii kaugele, et on raske asuda ühele positsioonile. Kirjutasin alla, sest nii meedias kui ka laiemalt ühiskonnas on levimas hoiakud, mida prantsuse ajaloolane Henry Laurens on võtnud kokku lausega: lääne silmis on mõeldamatu, et Palestiina võiks ennast kaitsta. Ta vaatleb neid probleeme mitmest aspektist täiesti erapooletult. Selles küsimuses saabki olla vaid
radikaalselt erapooletu, sest meil reaalselt pole võimalik kellegi kaitseks välja astuda," sõnas Krull.

""Genotsiid tuleb peatada" – hea, kui keegi kuskil kuuleb sellist lauset. Gaza on ehitatud genotsiidi läbiviimiseks ja et sealt tuleb vastusena terrorism, ei peaks panema kedagi imestama. Pooldada ei saa seal konfliktis kedagi, on võimalik olla radikaalselt patsifistlik, mis on ka põhjus, miks kirjutasin alla sellele kirjale. Teine võimalus on võtta machiavellistlik hoiak ja hoida tugevama poolele, kes on Iisrael. Raske on heita ette väikestele rahvastele, nagu eestlastele, et nii käitutakse," lausus Krull.

"Nagu Laurens ka viitas, siis ilmselt on ka selles konfliktis mängus tegelikult laiemad huvid Lähis-Idas, millel pole midagi pistmist ei juutide ega palestiinlastega. Tuletan meelde sügisest sündmust Mägi-Karabahhias, kus armeenlastele abi ei antud ja mis laiemat kõlapinda ei saavutanudki," lisas kirjanik.

Heidmets: need avalikud kirjad on õlalepatsutus Eesti demokraatiale

Ühiskonnateadlane Mati Heidmets leiab, et kui ühes demokraatlikus riigis on oluliste teemade, nagu sõda, suhtes eri arvamusi ning neid ka väljendatakse, on see loomulik. "Nii peabki olema. Vastupidine olukord – kõik näevad asju sarnaselt ja mõtlevad ühtemoodi – oleks jube. Ja õnneks ka võimatu," sõnas Heidmets.

"Need kaks kirja ei räägi Eesti polariseerumisest, vaid sellest, et ühte ja sama sündmust (sõda!) võib vaadata ja näha erinevatest  positsioonidest ja vaatenurkadest. Üks kiri rõhutab juutide ja palestiinlaste enesemääramise ja enesekaitse õigust. Mis on sama loomulik kui eestlaste enesemääramise ja enesekaitsmise õigus," sõnas Heidmets. "Teine kutsub üles säästma tsiviilelanikke ja järgima inimõigusi ning ka see on loomulik ja mõistetav. Euroopaliku väärtusredeli kõige ülemisel pulgal on teadagi inimelu, ning pole vahet, kas tegu on juudi või palestiinlase eluga," lisas ta.

Heidmetsa hinnangul ei paista nendest kirjadest poolte valimist, vaid välja paistavad neile alla kirjutanud inimeste erinevaid väärtusdominandid.

"Ühel puhul räägitakse rühmaõigustest, teisel puhul muretsetakse üksikinimeste elu pärast. Kuna mõlemad elufilosoofiad – rühmakeskne ja indiviidikeskne – on Eesti mõtteruumis olemas, pole nende väljaütlemises ja argumenteerimises midagi ebaloomulikku. Mõlemad kirjad on nende vaadete väljendus, ja hea, et nad olemas on," lausus Heidmets.

Ta näeb eri vaadetes sõjale ja julguses neid välja öelda õlalepatsutust Eesti demokraatiale. "Teine patsutus võiks tulla siis, kui vastuolulised vaated Gaza konfliktile suudavad järgnevatel nädalatel omavahel rahumeelselt ja argumenteeritult debateerida isiklike rünnakute ja tähenärimiseta. Nagu osutab Ukraina sõja kogemus, võib soov "kõik peavad mõtlema nii nagu mina, sest see on õige" lüüa mõttevahetustel kiiresti jalad alt ära. Paraku on ka Gaza kontekstis esimesed emotsionaalsed hinnangud teemal "agendid ja kasulikud idioodid" juba välja hõigatud. Eesti demokraatia poetab selle peale pisara," lisas ta.

Heidmets leiab, et kirjad on tulnud just kultuuritegelastelt, sest neil ongi sotsiaalne närv veidi tundlikum kui teistel inimestel. "Samas see, millist elevust mõlemad kirjad on tekitanud, näitab, et sõda läheb paljudele korda. Poleks üldse halb, kui ka teised vaatajad ja vaatenurgad oma positsiooni sõnastada üritaksid. Sihiks mitte defineerimatu ühtsuse saavutamine, vaid arusaam, et maailmas toimuv läheb Eesti inimestele korda, ning et meie väärtusruumis on peale erinevate vaatenurkade ka jätkuvalt suur ühisosa," märkis teadlane.

Documentcloudis saab lugeda nii kirja Iisraeli toetuseks kui ka palestiinlaste toetuseks.