Eestis ei möödu päevagi, mil üks või teine arvamuse avaldaja ei kinnitaks oma negatiivset suhtumist mõnesse maailmas toimuvasse sündmusesse väitega, et "see on ainult Venemaa huvides". Sellega on lõppotsus seinale naelutatud ning teema edasisele arutamisele ei kuulu.

Venemaa huvidega saab põhjendada meid ümbritsevas elus kõike, mis meile ei meeldi või millest piisvate teadmiste puudusel aru ei saa. Ennekõike ajendab selleks hirm ja sellest tõukuv Venemaa vägevuse müstifitseerimine.

"Venemaa huvides" tegutsemise või kõnelemise etteheitega saab ühismeedias pihta igaüks, kel on hirmunute kogukonnast teistsugune arvamus või koguni teadmine.

Selle eest, et muude seas Eestit hävitavad Venemaa huvid meil ikka suurena iga päev silme ees seisaksid, hoolitsevad ka kõik välispoliitika tegijad ja tõlgendajad, kes neid oletatavaid huvisid rahvahulkadele selgitavad. Veendumus, et Venemaal kui riigil ja selle juhtkonnal on mingid eesmärgid, mille suunas plaanipäraselt, eksisammudeta ja edukalt liigutakse ja mille vastu kõik teised siin ilmas on võimetud, saab toetuda ainult eeldusele, et Venemaa on globaalsel väljakul ratsionaalne ja seejuures veel ka suurim tegutseja.

Faktid seda muidugi ei kinnita ja isegi kui mõni detail kogemata oma kohal õige näib, on tegu juhuse, mitte plaaniga. Nende tükkide järgi tervikut kirjeldada püüdes saab ainult rappa minna.

Mitte kaugemalt kui ainult varsti kaks aastat vältava suursõja senist saaki kokku lugedes saab Venemaa huvidest valgustava pildi. Tegu on vahefinišiga, sest nagu Moskvas pidevalt korrutatakse, on lisaks juba saavutatud eesmärkidele mõned siiski veel vormistamisel. Kui Moskvas oli pikk ja üdini ratsionaalne plaan Venemaa huvide edendamiseks sõjalise operatsiooni abil, siis järelikult oli ja on Venemaa huvides:

1. Saavutada Soome ja Rootsi kiire liitumine NATO-ga, mille suhtes need ühiskonnad olid aastakümneid vintsket vastumeelsust osutanud, ja pikendada poole võrra oma riigipiiri alliansiga, teha Läänemerest peaaegu et NATO sisemeri ning meelitada liitlasmaade sõjaväed püsivalt Baltikumi.
2. Vabaneda kiiresti aastakümnetega kuhjunud tohutust relvastuse ja laskemoonavarust ning ühtlasi hüljata senine positsioon globaalsel relvaturul, kus Venemaa paari aasta tagusest viiendikust on praeguseks järel pool ning kahanemine jätkub – nii saabki Venemaast tõeline relvavaba rahuriik.
3. Vabastada Euroopa riikide majandus Venemaalt pärit nafta, maagaasi ja muu tooraine haiglasest sõltuvusest, ühtlasi puhastades föderaalne riigieelarve räpaste naftadollarite ja -eurode koormast ja mürgisest mõjust ning kogu toorainesektor välisinvesteeringutest ja uutest tehnoloogiatest. Seega käib jutt Venemaa huvist, mis päästab kogu maailma kliimakatastroofist.
4. Anda ühegi pauguta ära mõjusfäär Kesk-Aasias ja Kaukaasias ning panna pool maailma senisest enam pingutama ÜRO reformimise nimel nii, et Venemaal seal enam ei oleks üle jõu käivaid õigusi.
5. Anda vaba tee armsa rubla devalveerumisele ja luua eeldused majanduse kokkuvarisemiseks, sest tõeline uus saab ju sündida ainult vana varemetele, revolutsioonilisel teel.
6. Pisiasjadest võib veel märkida, et noorte meeste sõtta surema saatmine on parim tee demograafiliste probleemide lahendamiseks, nagu on vangide kohtuväline hukkamine peamiselt võõraste kätega sealsamas rindel odavaim viis vähendada vanglasüsteemi rahamuresid. Samuti ei olnud juba Brežnevi päevil käivitatud ajude äravoolu protsessi lõpule viimiseks ehk Venemaa juudivabaks tegemiseks ilmselt muud teed kui Ukraina presidendi peafašistiks kuulutamine ning sedakaudu pika traditsiooniga, ent latentseks vajunud ühiskondliku juudiviha ülesäratamine.

Ja nii edasi. Kas ei oleks nende faktide foonil siiski mõistlik Venemaa tegevuses ratsionaalsuse ja plaanipärasuse otsimisest loobuda ning tõdeda, et ainus katkematult Venemaa käitumist kirjeldav tunnus on pime enesehävituslikkus? Mida rohkem Venemaa oma huvisid edendab, seda kiiremini saabub ka tema lõpp.

Laupäeval ilmutasid Venemaa uudistekanalid otse võimu tipust kõrvuti kaks tähtsat uudist, mis heidavad valgust Venemaa huvide tulevikule. Tegu on riiklike kontrollitud kanalitega, kus ei ilmu midagi juhuslikku, ning kui kaks sõnumit on kõrvuti, siis on asjad omavahel seotud.

Kõigepealt kuulutas Moskva patriarh Kirill, et on oma residentsi kunstihoidlas tuhnides üles leidnud imettegeva Kaasani jumalaema ikooni enam kui saja aasta eest kadunud originaali. Just selle ikooni ees palvetamine andis Mininile ja Požarskile 1612. aastal jõu peksta Venemaalt välja nurjatute poolakate jõugud.

Patriarhile sekundeeris kohe tema lähedane kaasvõitleja sõjakuritegude alal seltsimees Nikolai Patrušev, kes andis teada, et nüüd on Venemaal lõpuks olemas uus, kõigile vaenlastele silmad ette tegev imerelv, strateegiline ja hüpersooniline tuumarakett.

Ilmselt räägivad mehed samast asjast. Pole kahtlust, et kiiresti kuulmise poolest Tallinnaski tuntud Moskva õigeusu jumalaema või ka tema pilt võib soovi korral ülehelikiirusel lennata. Vene lennunduse isa, piiskop Joann suutis juba XII sajandil hommiku- ja õhtupalvuse vahelisel ajal lennata Novgorodist Jeruusalemma ja tagasi. Mis see siis jumalaemal või tema ikoonil teha oleks!

Venemaa huvide edendamise järgmine plaan näibki nüüd olevat imettegeva ikooni andunud suudlemine juhtkonna poolt, seejärel rindele saatmine ning selle abil muude ettetulevate imetegude kõrval Poolamaa igaveseks hävitamine. Kollektiivne lääs peaks enesekriitilise ohkimise lõpetama ning seda head mõtet jõuliselt toetama. Mõistusega võttes tähendab Venemaa huvides relvade asemel imesid tegev ikoon rindel, et lääne võit on kindel.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.