Praegu kehtiv rahva tervise seadus on valminud rahvatervishoiu seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt nii keeleliselt kui normitehniliselt vananenud. Lisaks paljudele teistele muudatustele on ajale jalgu jäänud ka trahvimäärad.

Rahvatervishoiu seaduses paika pandud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet terviseamet ja praegu on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Uues seaduses enam ülemmäära ei kehtestata, mis tähendab, et kui terviseameti ettekirjutus täitmata jätta, arvestatakse sunniraha korrakaitseseaduse alusel ning maksimumsummaks on 9600 eurot.

"Sunniraha peab olema piisavalt suur, et see omaks rikkumise tegijale motiveerivat mõju. 640 eurot on praeguseks liiga väike summa, et see juriidilisele isikule motiveerivalt mõjuda saaks. Haldussunnimeetmed peavad aga olema tõhusad," sedastab eelnõu.

Uues eelnõus lisandub alaealiste tätoveerimise ja solaariumiteenuse osutamise keeld ning keeld süstida tätoveerimistinti silmamuna sisse. Põhjenduseks toob eelnõu asjaolu, et Eestis on melanoomi haigestumine alates 2000-ndatest aastatest hüppeliselt kasvanud ja alaealiste solaariumikasutamise keeld on üks WHO soovitatud piirangutest, et seda kasvu pidurdada. Tätoveeringute puhul toob eelnõu lisaks selle tegevuse ohtudele välja, et piirangut pooldavad ka tätoveerijad.

Nüüd saab terviseameti ülesandeks riiklik järelevalve ka selles osas. Juhul kui alaealist siiski tätoveeritakse või ta solaariumit kasutama lubatakse, on maksimaalne karistus eraisikule 200 trahviühikut – ühiku suurus on praegu neli eurot, uuest aastast aga kaheksa eurot ehk kokku ulatuks eraisiku trahv maksimaalselt 1600 euroni –, kuid juriidilisele isikule kuni 80 000 eurot.

Ohtlikku libaravi pakkuvat ettevõtet saab trahvida 80 000 euroga

Varasemast rangemad nõuded kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ja loomsete saaduste ning ohtlike kemikaalide kasutamisel inimese tervise hoidmisel või parandamisel. Eelnõu toob näitena välja teadaoleva surmajuhtumi, kui inimese süda seiskus konnamürgiseansil.

Kui piiranguid rikkuda, siis füüsilist isikut saab tulevikus trahvida kuni 200 trahviühikuga ja juriidilist isikut kuni 80 000 euroga.

"Seni ei ole Eesti õigusaktides selliseid piiranguid seatud. Inimesed kasutavad sageli alternatiivseid ravimeetodeid, nagu homöopaatia, kristallravi, reiki, erinevad taimed ja loomad, erinevad kemikaalid ja meetodid mitmesuguste haiguste ravimiseks, kui nad ei ole teadus- ja tõenduspõhisest meditsiinist abi saanud või ei usalda oma arsti," toob eelnõu välja.

Eelnõuga ei taheta selliste meetodite pakkumist ega neisse uskumist keelata, sest ka platseeboefekt on vahel tõhus, vaid takistada otseselt mürgiste ainete kasutamist inimeste tervise raviks või edenduseks.

"Trahvimäärade seadmisel on arvestatud, et kõigi kehtestatud piirangute ja nõuete eiramine võib põhjustada suurt kahju inimese tervisele ja raskematel juhtudel ka inimese surma. Karistus sellise eksimuse puhul peab olema proportsionaalne, tõhus ja hoiatav," põhjendatakse eelnõus.

Seadus keelab ka üleskutsed inimese elu ja tervist ohustavaid aineid, taimi või loomi kasutada. Ehkki selline säte oli seaduses ka varem, siis nüüd muutub sõnastus selles osas, millisel puhul terviseamet asjasse sekkub, selgemaks. See keeld hõlmab ka sotsiaalmeedias tehtavad tervisele ohtlikud üleskutsed.

Eelnõu toob välja, et MMS-i propageerimisel on praegune seadusesäte aidanud sotsiaalmeediast propagandat eemaldada, aga isikute puhul, kes on seda propagandat teinud või reklaami tellinud, see mõjunud ei ole.

Terviseamet võib aine kontrollimiseks hoiule võtta

Lisaks saab terviseamet õiguse kasutada ohu tõrjumiseks viibimiskeeldu, kui keegi teeb teistele inimestele teatud üritustel kättesaadavaks aineid ja seguseid, taimi ja loomi või taimseid ja loomseid saaduseid, mis kuuluvad piirangute alla. Näitena toob eelnõu välja laatadel kärbseseenekapsilte müügi.

Samuti saab amet õiguse võtta hoiule vallasasju ning neid müüa või hävitada. Selline meede võib olla vajalik näiteks kümblusprotseduurides kasutatava muda ja kosmeetikatoodete nõuetele vastavust kontrollides, mis samuti terviseameti ülesandeks saab.

"Kui terviseamet tuvastab, et objekt, näiteks kosmeetikatoode, ei vasta nõuetele ning on põhjust arvata, et toote käitlemisega võidakse kahjustada inimeste tervist, peab terviseametil olema õigus see vallasasi hoiule võtta ning ka hävitada," seisab eelnõus.

Kui praegune seadus võimaldab väärteo korras karistada kosmeetikatoodetele kehtivate nõuete rikkumise eest, siis eelnõuga laiendatakse nende nõuete hulka, mille rikkumine niisuguse karistuse kaasa toob. Iluteenuse pakkujalt nõutakse tõendatud teadmisi ja oskusi, et nad suudaksid protseduure ohutult teha.

Eraisikule saab edaspidi kosmeetikat puudutavate nõuete rikkumisel määrata trahviks kuni 200 trahviühikut, füüsilisele isikule aga kuni 50 000 eurot. Praegu on trahvi maksimumsumma vaid 3200 eurot. Ka selle muudatuse põhjus on soov tagada piisav motivatsioon hoiduda nõudeid rikkumast.

"Olukorras, kus kosmeetikatoote turule laskmise tulud võivad ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse ja juriidilisele isikule on võimalik nõuete rikkumise eest määrata vaid kuni 3200 euro suurune rahatrahv, ei avalda karistus mõju ega ole preventiivse iseloomuga," nenditakse eelnõus.

Tervishoiuteenuse pakkujatel on kohustus teavitada terviseametit haigestumisest, mis on konkreetse aja ja koha kohta ebaharilik või ootamatu või võib põhjustada laialdast haigestumist või suremust või mille ulatus võib kiiresti kasvada. Kuna teavitamata jätmine võib tähendada suurt kahju inimeste tervisele, näeb eelnõu ette võimaluse teenuseosutajat ka selle eest väärteo korras karistada.

Juriidilise isiku maksimaalne karistusmäär on sellise rikkumise puhul 100 000 eurot. Võrdluseks tuuakse eelnõus veeseaduses sätestatud sarnane trahvimäär, mis on ette nähtud merekeskkonnaseisundit ohustavast tegevusest teatamata jätmisel.

Kui varem sisaldas rahvatervise seadus ka lasteasutuste ja koolide päevakava nõudeid ning nende muutmise plaan on varasematel aastatel ohtralt furoori tekitanud, siis nüüd viiakse need nõuded üle haridusministeeriumi õigusaktidesse. Küll aga sisaldub eelnõus säte, et koolipuhvetites müüdavale toidule ja joogile peab piirangud ja nõuded paika panema koolidirektor, võttes aluseks tervise arengu instituudi soovitused.

Rahvatervishoiu seaduse eelnõu ootab kuni 30. novembrini ajassepuutuvatelt ametkondadelt kooskõlastusi ning sotsiaalministeerium on varem avaldanud lootust, et see jõuab aasta lõpus valitsusse ja uuel aastal riigikokku ning hakkab kehtima 2025. aastast.

Praegune rahvatervise seadus on kehtinud alates 1995. aastast.