Euroopas tegutsevad vähemalt 750 miljoni euro suuruse käibega rahvusvahelised kontsernid peavad tulevast aastast hakkama rakendama 15-protsendilist miinimumtulumaksu. Süsteem lõhub Eesti senist tulumaksusüsteemi, kus ettevõtted maksavad tulumaksu alles kasumit jaotades. Eesti ei olnud kuigi entusiastlik reformi toetaja.

"See oli raske otsus. Ja kindlasti ei olnud see ainult maksupoliitiline otsus, aga tol hetkel, kui see tuli ära otsustada ehk Euroopa direktiiv heaks kiita, oli käes aprill 2022 ja ütleme siis nii, et teistsugustel välispoliitilistel kaalutlustel ei olnud Eestil lihtsalt võimalik tollel hetkel kõrvale jääda," selgitas rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill.

Eesti maksusüsteemi alusel 53 protsendi kasumist dividendideks jagamine täidaks miinimumtulumaksu nõude. Samas kauples Eesti Euroopa Liidu direktiivile sisse erandi, mille puhul aastani 2030 ei pea miinimumtulumaksu rakendama. Siiski võib see tähendada, et Eesti võimalik maksutulu liigub mõnda teise riiki.

"Kui nad ei jaga 50 protsenti kasumist, siis miinimumtulumaks kogutakse ikkagi teistes riikides kokku ehk siis Eesti lihtsalt loovutab maksutulu," ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Eestis on 150 tütarfirmat ja viis siinse peakorteriga kontserni, mida miinimummaks mõjutab. Üks neist on riigile kuuluv Eesti Energia, mis kuigivõrd mures ei ole.

"Jälgime seda seadusandlust ja kindlasti oleme sellest mõjutatud, aga tänase seisuga ma usun, et me suudame selle küsimuse oma koduturgudel ära lahendada," rääkis Eesti Energia juht Andrus Durejko.

Tallinki ja Eesti Gaasi omanikfirma Infortar juht Ain Hanschmidt ütles, et tegemist on ohvriga Euroopa Liidu osaks olemise eest.

"Me oleme Euroopa Liidu osa ja siin on sümbioos julgeolekust ja majandusest ja see, et me saame Euroopa Liidu sees majanduses vabalt tegutseda, eks me peame selle eest midagi maksma. Antud juhul Infortar maksab siis kogu Eesti eest," ütles Hanschmidt.