"Me usume progressiivsesse maksusüsteemi. Kuid arusaam mingist ühisest ülemaailmsest korraldusest miljardäride maksustamiseks, mis tegeleks mingil viisil tulude ümberjagamisega – me ei toeta protsessi selle saavutamiseks. See on midagi, millele me ei saa ühineda, " vahendas väljaanne The Wall Street Journal USA rahandusministri sõnu.

Brasiilia, mis on sel aastal maailma 20 suurima majandusega riikide rühma (G20) eesistuja, on kutsunud G20 üles töötama välja koordineeritud lähenemisviisi selliste ülirikaste isikute maksustamiseks, kes saavad oma raha paigutada madala maksumääraga jurisdiktsioonidesse. Algatuse eesmärk on sarnane ülemaailmselt ettevõtetele kehtestatud miinimumtulumaksuga, millega 2021. aastal liitus ligikaudu 140 riiki, kuid mille kinnitamine on pärast seda sattunud raskustesse nii USA-s kui ka teistes riikides.

Yellen ütles, et USA ei toeta sel teemal kõneluste pidamist.

Sel nädalal kohtuvad seitsme suurima demokraatliku riigi grupi (G7) rahandusministrid, kes peaksid ülemaailmse rikkusemaksu teemat arutama. Koos Brasiilia ja Prantsusmaa ministriga on ka Hispaania, Saksamaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi esindajad arutanud plaani, mis nõuaks miljardäridelt igal aastal vähemalt 2 protsendi maksmist nende kogurikkuselt.

Ülemaailmse maksu kehtestamine takistaks selle pooldajate sõnul rikastel oma raha suunamast riikidesse, kus neil oleks võimalik maksud tasumata jätta. See võimaldaks riikidel koguda rohkem maksutulu ja kasutada uut maksu viimastel aastakümnetel järsult suurenenud sissetulekute ebavõrdsuse vähendamiseks.

"See on täpselt see, mida me tegime ettevõtte tulule minimaalse maksumäära kehtestamisega," ütles Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire aprillis. "Sama kehtiks ka kõige jõukamate inimeste rahvusvahelise maksustamise kohta."

Kui enamike riikide tulumaksusüsteem põhineb inimese elukohal, siis sellest erinevalt maksustab USA oma kodanikke nende ülemaailmselt saadud sissetulekute pealt, mis muudab ameeriklaste jaoks juba niigi raskemaks maksude maksmisest eemale hoidmise oma varade ja tulude välismaale suunamise abil.

Kuigi president Joe Bideni administratsioon on teinud ettepaneku tõsta märkimisväärselt kõrge sissetulekuga ameeriklaste makse, on ta hoidunud kehtestamast varamaksu, mille eesmärk oleks igal aastal koguda riigikassasse osa üksikisiku netovaradest. Biden on selle asemel taotlenud plaani, mis nõuaks rohkem kui 100 miljoni dollari suuruse varaga ameeriklastelt igal aastal 25 protsendi maksmist kogu oma teenitud tulult, sealhulgas realiseerimata kapitali kasvult.

Kapitali kasvutulu maksustatakse USA-s vara müümisel küll kõrgeima maksumääraga, 23,8 protsenti, mis aga tähendab, et kapitali kasv võib olla aastaid ilma maksustamata. Tulu, sealhulgas töötasu, maksustatakse teenitud tulumääraga kuni 37%, millele lisanduvad muud tasud. Ülemkohus peaks peagi kaaluma kohtuasja, mis võib luua põhiseadusliku rikkuse maksustamise keelu.

Yellen aitas juhtida ülemaailmset ettevõtte tulumaksu käsitlevat kokkulepet, mis seab 15-protsendise miinimumi, mille ettevõtted peavad maksma oma tulult riikides, kus nad tegutsevad. Kuna aga vabariiklased olid plaanile vastu, pole USA Kongress kokkulepet siiani heaks kiitnud.