Seaduse eesmärk on tuua rohkem kunsti avalikku ruumi. Kõige enam on protsendikunsti jõudnud õppe- ja lasteasutustesse, valitsushoonetesse, suursaatkondadesse, meditsiini-, kaitse- ja kultuuriasutustesse.

Kunstiakadeemia professor Kirke Kangro leiab, et ehkki tegemist on suurepärase algatusega, võiks protsendikunsti tellimise süsteemi muuta tulevikus kunstikesksemaks, et  avalikku ruumi jõuaksid tõeliselt intrigeerivad teosed.

"Ma olen ise olnud päris mitu korda protsendikunsti žüriis ja alati tohutult rõõmustanud ja hõõrunud käsi, et nüüd ma saan teha midagi avaliku ruumi jaoks. Leida projekti, mis oleks originaalne, mis looks identiteeti avaliku ruumi kunstimaastikule – mida on vähe, sest on ainult mõned tähtteosed, mida teatakse – see ei ole alati õnnestunud," lausus Kangro.  

Professor Kangro lisas, et kuna žüriidesse kuuluvad väga erinevate huvide ja taustaga inimesed, on tulemuseks sageli kuldne kesktee ning kunstiliselt riskantsemad ideed jäävad kõrvale.

"Kunst ja demokraatia ei pruugi alati kokku minna. Selleks, et leida originaalne teos, mis looks kohta ja millest saaks hiljem lausa nähtus, selleks peab olema ikkagi mitte nii erimeelsete kunstinägemustega inimeste otsustuskogu. Tekib kurb hetk, et avaliku ruumi kunst on natuke nuditud või pigem läheneb disainlahendusele, mis tellija probleemi lahendab" nentis Kangro.

Kangro möönis, et on märganud ka seda, et osa kunstnikke on õppinud oma ideid tellimuse saamise nimel mugandama. On ka juhuseid, kus sama teost esitatakse mitmele konkursile.

"See on paras aja ja energia investeering, et kõikidele konkursside tingimustele vastata ja loomulikult sa ei taha teha midagi, mis ei õnnestuks," ütles ta.  

Samas tõi Kangro välja ka rohkelt positiivseid näiteid, nende seas näiteks põllumajandusameti galeriiruumi ja asutusega suurepäraselt seostuva Fred Truusi "Raudussi" või Marko Mäetamme Uudistemaja maaliseeria, mis hästi väljendab autorikäekirja ja seostub hästi teema ja asutuse kontekstiga.

Klaasikunstnik Maret Sarapu on osalenud juba 30 protsendikunsti konkursil.

"See on ahvatlev kindlasti sellepärast, et see on võimalus teha midagi suurt, mis jääb ka püsima. Et ei pea otsima põhjendusi, miks midagi teha, vaid sellel on eeldatavasti pikaks ajaks väärtus paljude inimeste jaoks," lausus ta.

Praeguseks on Sarapu võitnud kuus protsendikunsti konkurssi. Tema viimane võidutöö on äsja valminud Mustamäe riigigümnaasiumi suur klaaspannoo nimega "Voog".

"See arusaam, et klaas on väga habras ja kindlasti läheb katki ja sellega kaasnevad paljud ohud – võib-olla see arusaam isegi hakkab muutuma. Me oleme majades, kus on suured aknapinnad ja keegi ei mõtle, et see on klaas, see on nii ohtlik. Sama kehtib ka kunstiteose puhul, see on võimalik teha ohutumaks," lausus Sarapu.  

Sarapu ütles, et ehkki protsendikunst peab vastama tellija seatud kriteeriumidele, ei tunneta ta seda piiranguna.

"Tegelikult mulle meeldib mõelda selle peale, kes seda ruumi hakkab kasutama, mida tema võib seal ruumis vajada või mis võiks tema olemise seal heaks teha. Selles mõttes minu jaoks see ei ole piirang. Ja kui on selline konkurss, mis ei sobi mulle või millega ma kuidagi ei haaku, siis ma parem ei tee," lausus ta.

149 kunstiteost 12 aasta jooksul

Kultuuriministeeriumi statistika järgi on 12 aasta jooksul protsendiseaduse alusel avalikku ruumi tellitud 149 kunstiteost. Kunstiliikide ja kasutatud materjalide ja tehnikate poolest ulatuvad need seinast seina. Kõige rohkem on siiski tellitud skulptuure, neid leiab 46. Maale on 25, installatsioone 21 ja mitmesugustes tehnikates pannoosid 15. Aga on ka näiteks fotokunsti, tekstiilikunsti, vitraaže, maastikukunsti ja muud.

Kõige kallim tellimus on olnud Tapa sõjaväelinnaku maastikukunsti lahendus "Õde ja vend", mille autorid on Toivo Tammik, Andres Mägi ja Veiko Vahtrik. Kaitseinvesteeringute keskuse tellimuse maksumus oli 147 790 eurot. See on suurem kui lubatud maksimum ehk 110 000 eurot, antud juhul oli aga tegemist mitme objekti ja ühendatud tellimusega.

Üksikobjektile lubatud maksimumi ehk 110 000 euro eest on valminud mitmed kunstiteosed. Näiteks on üks selline Tallinna muusika- ja balletikooli siseõues asuv skulptuur "Helix", mis loob eraldatud koosolemise ruumi. Selle autorid on Liis Uustal, Egon Metusala, Mariliis Kundla, Mihkel Pajuste ja Mari Ronimois.

Teine näide maksimumhinna eest valminud kunstiteosest on Narva riigigümnaasiumi kaunistav installatsioon "Viljakal pinnal", kus on tamme alla seatud tammetõruskulptuurid. Selle teose autor on Art Allmägi.