Eelmise aasta detsembris kehtestatud 60-dollariline hinnalagi Vene naftale teenis kahte eesmärki: mitte takistada Vene nafta ligipääsu maailmaturule, kuid samas vähendada Vene valitsuse tulusid iga müüdud nafta barreli pealt.

Viimased andmed näitavad, et piirang enam ei taga teise eesmärgi saavutamist. Oktoobris kasvasid Vene riigieelarve nafta- ja gaasitulud rohkem kui kaks korda võrreldes septembriga. Seda enam, võrreldes eelmise oktoobriga, mil hinnalage polnud veel kehtestatud, kasvasid tulud rohkem kui veerandi võrra.

Kuigi sanktsioonid toimisid esimestel kuudel pärast kehtestamist, vähenes nende mõju seetõttu, et Venemaa hakkas kokku ostma vanu naftatankereid. Kiievi Majanduskooli arvutuste järgi kasutas Venemaa septembris ligi 180 vana tankerit oma nafta eksportimiseks, vahendas The Wall Street Journal.

Lääneriikide sanktsioonid Vene nafta transportimisele seisnevad selles, et sanktsioone kehtestanud riikides tegutsevatel laevafirmadel ja kindlustusettevõtetel on keelatud vastavalt vedada ja kindlustada sellist Vene nafta saadetist, mille hind on kõrgem kui 60 dollarit barreli kohta.

Ostes endale tankereid ja kasutades sanktsioone mittejärgivates riikides tegutsevate kindlustusettevõtete teenuseid, suudab Venemaa sanktsioonidest kõrvale hiilida.

Lisaks kasutab Venemaa ära nõrga kontrolli laevadokumentatsiooni üle: transpordikulusid näidatakse tegelikest oluliselt suurematena, mis aitab hoida nominaalset nafta hinda allpool hinnalage. Tegelikult aga maksab Vene naftat importiv ettevõte suuremat hinda barreli kohta, mis on peidetud kõrgete transpordikulude rea taha.

Kõik see aitab Venemaal hoida riigieelarve puudujääki kahe protsendi juures SKT-st veel kevadel ennustatud viie või kuue protsendi asemel. Lisaks aitavad kasvanud tulud nafta müügist rahastada sõda Ukraina vastu. Järgmisel aastal plaanib Vene valitsus kulutada sõjaväele 100 miljardit dollarit ehk 70 protsendi võrra rohkem kui sel aastal.

Samuti on vähenenud allahindlus, millega müüakse Vene naftat maailmaturul. Praegu müüakse Vene Urals brändi naftat hinnaga 74 dollarit barreli kohta. See on madalam, kui Brenti hind (88 dollarit barreli kohta), kuid alates kevadest on Uralsi hinnavahe Brentiga pidevalt vähenenud. Suurimad Vene nafta importijad on Hiina, India ja Türgi.

USA ametnikud püüavad leida toimuval positiivseid külgi.

"Tankerite ostmisele raha kulutamine teeb Kremlile raskemaks tankide ostmist," ütles majanduspoliitika eest vastutav USA rahandusministeeriumi ametnik Eric Van Nostrand.

Siiski kavatseb USA rahandusministeerium sanktsioonide jõustamist parandama, valmistades ette tegevusi laevadokumentatsiooni paremaks kontrollimiseks. Esimest korda trahvis USA rahandusministeerium septembris kahe sanktsioone rikkunud tankeri omanikku.