Riigireetmises süüdistatav Peterson astus kohtu ette
Harju maakohtus algas teisipäeval kohtuprotsess riigireetmises süüdistatava Aivo Petersoni üle. Kohtuistungite ajad lepiti kokku järgmise aasta novembrini.
Riigireetmises süüditunnistamisel võib kohus Petersoni karistada kuue- kuni 20 aasta pikkuse või eluaegse vangistusega.
Süüdistuse kohaselt abistasid liikumise Koos/Vmeste juhtliige Peterson ja temaga koos kohtu ette saadetud Dmitri Rootsi 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta 10. märtsini Venemaa Föderatsioonist saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.
Süüdistuse järgi osalesid süüdistatavad teadlikus mõjutustegevuses, mille eesmärk oli luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ja propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus. Selle ühenduse kaudu taheti süüdistuse kohaselt luua Venemaale võimalus ohustada Eesti põhiseaduslikku korda, sekkuda Eesti sisepoliitikasse ning mõjutada ka välispoliitikat.
Samuti abistas Peterson ka Eesti vastu suunatud vägivallata tegevuses süüdistuse saanud Vene kodanikku Andrey Andronovit Eesti iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.
Peterson on liikumise Koos/Vmeste üks juhtliikmeid ja kandideeris riigikogu valimistel Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas Ida-Virumaal ning sai seal 3969 häält. Peterson on esinenud varem Venemaa praegust poliitikat pooldavate avaldustega ja külastanud Venemaa okupeeritud Ukraina regioone, kust ta viimati naasis märtsis alguses.
Kaitsepolitsei pidas Petersoni koos Rootsi ja Andronoviga kinni tänavu märtsis.
Rootsi ja Andronov on endise Öise Vahtkonna liikmed. Andronov on Venemaa kodanik, kellel on Eestis alaline elamisluba.
Süüdistatavad viibivad siiani vahi all.
Peterson: süüdistus on poliitiliselt motiveeritud
Aivo Petersoni sõnul on süüdistus poliitiliselt motiveeritud. "Ma olen alati arvanud, et kui ma midagi räägin, siis meil õiguskaitseorganid, kes ütlevad, et ära sellega tegele või ürita tegeleda teise nurga alt. Mitte keegi ei öelnud, et need narratiivid on valed või et edastan kellegi jutupunkte. Jutupunktid ei saa olla seadusevastane teema, see on minu enda sisekaemuse teema," ütles Peterson.
Petersoni kaitsja taotleb, et kohus kuulaks üle ligi 20 tunnistajat. Prokuratuur soovib tõendina esitada aga hulganisti videosid ja salvestusi.
Teisipäevasel eelistungil arutati, kas Aivo Peterson peaks jääma vahi alla ka kohtumenetluse ajaks ning kas kohtuistungid peaksid olema kinnised või avalikud.
Prokuratuur soovib, et kohtuistungid oleksid kinnised kahel põhjusel.
"Esimese alusena riigisaladuse kaitse, põhjendades seda, et sellisel viisil on võimalik tagada teadaolevat teavet ja riigisaladust. Teine alus on õigusemõistmise huvides, et tagada selle kohtuasja objektiivsus," rääkis riigiprokurör Triinu Olev.
Petersoni kaitsja Mati Senkeli sõnul peaks istungid olema avalikud.
"Ma ei näe ühtegi õiguslikku alust. Eelkõige on argument see, et Peterson on avaliku elu tegelane ja kogu tema tegevus on olnud nii avalik kui võimalik. See oleks olnud väga kunstlik, kui oleks kinniseks kuulutatud," sõnas Senkel.
Petersoni vahi alla jäämise ja istungite avalikkuse otsustab kohus järgmise nädala kolmapäevaks.
Liikumine Koos korraldas istungi eel kohtumaja ees piketi, nimetades seda meeleavalduseks "õiglase kohtumõistmise toetuseks". Kohal oli paarkümmend inimest, kes lehvitasid lippe ja mõned avaldasid valjuhäälsemalt ka oma arvamust.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi