Rõuge vallavanem Britt Vahter märkis, et inimesed soovivad üldjuhul nii kaua kui võimalik oma kodus olla, kuid hooldekodu peaks olema piisavalt meeldiv, et sinna vajadusel oldaks valmis minema.

MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige Seidi Soini-Lillipuu ütles, et kohanemisaeg lähedastele enne kui dementsel inimesel hooldekodu järgi vajadus tekib on ligikaudu kuu, mille jooksul peab oma lähedase hooldusteenusele koordineerima, kuid sellise lühikese ajaga on seda väga keeruline teha.

Südamekodude nõukogu esimees Martin Kukk (RE) ütles, et hooldekodukoha pakkumisel ei otsustata inimese diagnoosi või muu sotsiaalse tausta järgi, vaid sobitumise järgi ning soovijatel on võrdsed võimalused hooldekodusse koha saamiseks. "Paraku jah, tuleb tunnistada, et kohti on Eestis vähem kui on soovijaid," ütles ta.

See, et keerulisemad juhtumid jäävad kergemini hooldekodu ukse taha, on Kuke sõnul müüt. Ta märkis, et selliseid juhtumeid ilmselt leidub, kuid kui kellelgi on abi vaja, siis sõltumata omandivormist peab hooldekodu abivajajat aitama.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnul oli üldhooldusreformi vaja, kuna reformieelsel aastal oli üldhooldusteenuse kogukäive riigis 112 miljonit eurot. "80 protsenti sellest maksid kinni kliendid ise ja nende pereliikmed. Kohalikud omavalitsused 20 protsenti. Oleme täna jõudnud sellesse olukorda, kus ühte pidi me ei ole rahul kvaliteediga, teist pidi näeme, et inimesed on liiga sagedasti jõudnud esimese abivõimalusena üldhooldusele ja koduteenuseid 93 protsendi ulatuses täna teenusel olevatest inimestest pole varem saanud," rääkis ta.

Riisalo sõnul on reformi vaja, et tõsta kvaliteeti ja inimeste rahakotile poleks nii suurt survet. Tuleval aastal antakse omavalitsustele 58 miljonit eurot selleks, et ülesannet täita. Ministri sõnul peaksid esmalt saama inimesed teenuseid oma kodus ning siis ei peaks omavalitsused tegema nii suuri kulutusi hooldekodudele.

Südamekodude hooldekodukohtade hinnad tõusid keskmiselt 10 protsenti, Kuke sõnul moodustas sellest suurema osa töötajate palgafond. "Olukorras, kus Eestis tervikuna on hooldajate töötasud kahetsusväärselt väikesed, andis hooldereform võimaluse ja õigesti suunab valdkonda sinna, et on võimalik juurde luua täiendavaid hooldajate töökohti, mis tagab, et tulevikus on kvaliteet veelgi parem," ütles Kukk.

Rõuge omavalitsuse hooldekodudes tõusid hinnad 24 protsenti, vallavanema sõnul on ka selle taga hooldajate töötasu tõus. "Võib-olla ka surve igalt poolt mujalt – hooldajaid ei ole liiga palju. Väga keeruline on maapiirkonnas äärealal leida hooldustöötajaid, kellel on ka kvalifikatsioon. Võistleme kõigi hooldekodudega," rääkis Vahter.

Reformi põhimõtet peab Vahter õigeks, kuid omavalitsuste kulud reformi kinni maksmiseks on muutunud väga kõrgeks.

Riisalo sõnul oli septembri lõpul keskmise hooldekodu koha hind 1247 eurot. "Enne kui reformi tegema hakati, 2021. ja 2022. aasta võrdluses tõusid hinnad 15 protsenti. Need tõusud hindades on olnud absoluutselt igal aastal ja selles ei ole midagi uueväärset. Reformiga koos, 2023. ja 2022. aasta võrdluses tõusid hinnad 20 protsenti. Kavandatud reformis ressurss, mis kohalikele omavalitsustele anti, olime prognoosinud 37 protsenti hinnatõusu," rääkis ta.

Kukk märkis, et kui Soomes toimus hooldereform, olid seal samad mured. "Tänaseks on seal väga selgelt välja arenenud koduhooldusteenused, mida osutavad nii kohalikud omavalitsused kui ka eraettevõtted. Kui riik ja kohalikud omavalitsused nügivad elu sinna suunas, et kõigepealt ikkagi inimesele saab osutada vajalikud teenused kodus, võib-olla veel enne isegi ka on võimalik kohandada kodu, et saaks seal hakkama, siis võib-olla neid eakatekodu kohti ei ole tulevikus nii palju vaja ja need järjekorrad ei ole nii pikad."

Soini-Lillipuu sõnul on reform üks suurim progress selles valdkonnas, mis tema eluajal tehtud, kuid see pole süsteemne ning lähedase seisukohalt vaadatuna on jõupositsioon hooldekodudel. "Lähedased täna peavad täna paindlikult ainult vaatama, mis rahakott teeb, olenemata, mis aastanumber muutub," ütles ta.

Riisalo märkis, et omavalitsustel on hooldekodudega väga erinevad mured ning neid tuleb vaadata eraldiseisvalt.

Kukk sõnas, et riik peaks ümber vaatama ka tööjõupoliitika, kuna Eestis on vähe inimesi, kes sooviksid hooldekodudes töötada ning neid, kes on valmis seda tööd tegema, võiks palgata ka välismaalt.