Suvel kehtima hakanud hooldusreform on küll oluliselt vähendanud perede rahalist kulu hooldekodukohtadele, ent on suure surve alla pannud omavalitsuste rahakoti.

Valitsuse määratud hooldusvajaduse suurus on reaalsusest oluliselt erinev ning hooldereformiga kaasnenud hooldekodude hinnaralli on tekitanud olukorra, kus penisoni eest, nagu sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo lubas, hooldekodukohta siiski ei saa.

ERR-i ajakirjanik Mirjam Mõttus käis Räpina hooldekodus, et rääkida sealsete elanikega, kuidas on nad rahul hooldereformiga. 90-aastane Helgi Peentaim sai pikka aega kodus omal käel toime ja vajas hooldekodukohta ainult talvisel perioodil.

"Senini ma olen talvel siin olnud, aga nüüd mul ei ole talvel enam kodus ka võimalik olla, nii et nüüd ma olen niimoodi, et ausalt ütelda, nii palju kui elupäevi antakse, tahan ma siin olla," rääkis Peentaim.

Natuke enam kui 700 euro suuruse pensioni eest ta endale hooldekodukohta lubada ei saa. Nii tuleb ta iga kuu oma koha eest 120 eurot juurde maksta. Selleks on tal säästud.

Räpina hooldekodus elab ka Rein Munsk, kellel lähedasi pole. Enne hooldekodusse minekut oli ta pikalt koduhooldusteenusel. "Vähemalt kolm aastat tagasi hakkasid jalal haavandid tulema ja ravisin nii, et käisin ise bussiga Räpinas. Talvel kukkumised maha ja siis ei saanud enam jälle bussiga tulla ja," rääkis Munsk.

Munski sõnul läheb kogu tema pension hooldekodusse, alles jääb vaid sotsiaaltoetus. Ülejäänu osa hooldekodutasust maksab tema eest vald. Munski hinnangul pole hooldusreform temale negatiivselt mõjunud. "Aga teised ikka hädaldavad seepärast, et ega pension siinkandis, rahval ei ole ju raha," lisas ta.

Räpina vallavanem Enel Liin selgitas, et sotsiaalministeeriumi valemi alusel arvutatud hooldatavate arv ning raha, mis nende hooldamiseks on eraldatud, ei arvesta tegelikku olukorda. Nii on mitmed Lõuna-Eesti omavalitsused ühes Räpina vallaga pöördunud riigi vastu kohtusse.

"Meile on eraldatud ühe inimese kohta algselt ainult 380 eurot ja arvestusega 62 inimest hooldekoduteenusel. Tänaseks päevaks on meil hooldekodu kliente 125 ja paljud meie kliendid ongi täiesti varatud, neil ei ole ka lähedasi, see tähendab, et hooldekodukoht on täies ulatuses kohaliku omavalitsuse tasuda," selgitas Liin.

Ta lisas, et valesti tehtud arvestus tähendab Räpina vallale arvestuslikult poole miljoni euro suurust puudujääki. Teiseks on hooldekodude reformi tuules tehtav hinnaralli tekitanud hooldusturismi.

"Ka meie käest on küsitud andmeid, et millises kohalikus omavalitsuses on näiteks osalemise piirmäärad kõrgemad, kuhu siis oma lähedane võimalusel sisse kirjutada ja sealt seda teenust teenust saada. Tegelikult nendele ääremaa valdadele, mis siin Põlvamaal ka me kolmekesi ikkagi oleme keskusest suhteliselt kaugel, ilmselt on tekitatud elanike nii öelda äravooluga veel kord selline eelarvemiinus," rääkis Liin.