"Möödunud on kümme aastat protestide algusest [Kiievi keskväljakul] Maidanil, kus inimesi tulistati selle eest, et nad oli mässinud ennast Euroopa lippudesse. Ja täna, kümme aastat hiljem, on tegemist ajaloolise päevaga, sest komisjon teeb ettepaneku, et nõukogu alustaks liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kolmapäeval peetud pressikonverentsil.

"Samuti teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu annaks võimaluse Bosnia ja Hertsegoviinale alustada liitumisläbirääkimisi pärast seda, kui liitumiskriteeriumid on saavutatud," lisas von der Leyen.

"Teeme ka ettepaneku anda Gruusiale kandidaatriigi staatus tingimusel, et teatud reformid viiakse lõpule," ütles komisjoni president.

"Vaadates tulemusi, mis Ukraina ja Moldova on alates 2022. aasta juunist (kui mõlemale anti kandidaatriigi staatus – toim.) saavutanud, soovitab komisjon alustada Ukraina ja Moldovaga liitumiskõnelusi, eeldades, et nad jätkavad reforme ning tegelevad neile antud soovitustes veel lahendamata küsimustega, mida komisjon oma arvamuses nende liitumisavaldusele on välja toonud," öeldakse Euroopa Komisjoni pressiteates.

Ukraina

Ukraina seisab jätkuvalt silmitsi tohutute raskuste ja probleemidega, mille on tinginud Vene agressioon, kuid sellest hoolimata nad reformivad oma riiki selle eksistentsiaalse sõja ajal, rääkis von der Leyen kolmapäeval Brüsselis peetud pressikonverentsil.

Ta kinnitas, et Ukraina on ellu viinud 90 protsenti eelmise aasta suvel antud reformiülesannetest. Ukraina on tema sõnul hakkama saanud konstitutsioonikohtu reformiga, valitud on kõrgem kohtunõukogu, vastu võetud korruptsioonivastase võitluse programm, tehtud edusamme rahapesuvastases võitluses, vähendatud oligarhide võimu avaliku elu üle, võetud vastu uus ajakirjandusseadus ja tehtud edusamme rahvusvähemustega.

"Nii et enamik reforme on käimas ja see on hea, komisjon tunnustab neid jõupingutusi ja sellest lähtuvalt komisjon soovitabki, et nõukogu alustaks liitumisläbirääkimisi," ütles von der Leyen.

Komisjon soovitab ka nõukogul vastu võtta läbirääkimisraamistiku, pärast seda, kui Ukraina on pooleliolevad reformid lõpule viinud. Selle kohta annab komisjon järgmise ülevaate 2024. aasta märtsis.

Moldova

Rääkides Moldovast, ütles von der Leyen, et ehkki see riik ei seisa silmitsi otsese sõjaga, kannatab Moldova demokraatia Ukraina sõja tagajärgede all, riik võtab vastu väga palju ukraina põgenikke, selle riigi energiasüsteemis on [sõja tõttu] katkestused ja selle pinnalt tehakse tema suhtes väljapressimisi.

"Aga nagu Ukraina, on ka Moldova teinud märkimiseväärseid reformijõupingutusi – näiteks kohtusüsteemi valdkonnas, samuti on tehtud suurt tööd, et võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, on tehtud seadusandlikke muudatusi selleks, et seotud huvidega tegeleda ja ka siin teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu avaks liitumisläbirääkimised," rääkis komisjoni president.

"On mõned meetmed, mis tuleb veel lõpule viia ja sellest lähtuvalt võiks nõukogu paika panna ka läbirääkimisraamistiku ning komisjon annab nõukogule tehtud edusammude kohta aru märtsis 2024," lisas von der Leyen.

Bosnia ja Hertsegoviina

"Ka siin on astutud üksjagu positiivseid poliitilisi ja õiguslikke samme," rääkis von der Leyen ja tõi esile selle, et tänavu jaanuaris sai kiiresti ametisse uus valitsus.

"Samuti see, et poliitilised parteid on pühendunud liitumiseesmärgile, see on andnud väga positiivseid tulemusi. Tehtud on ka edusamme organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, näiteks rahapesu ja terrorismi valdkonnas," jätkas ta.

"Aga me oleme mures selle üle, et Republika Srpska (Bosnia serblaste vabariik – toim.) esindajad on vastu võtnud mitmeid põhiseadusega vastuolus olevaid akte," lisas ta.

"Seda arvesse võttes soovitab komisjon nõukogul alustada liitumisläbirääkimisi pärast seda, kui on saavutatud piisav lähenemine ja ka siin annab komisjon nõukogule ülevaate märtsis 2024," võttis komisjoni president teema kokku.

Gruusia

"Mis puudutab Gruusiat, Gruusia kodanike siirast soovi liituda Euroopa Liiduga, siis komisjon toetab seda täielikult," ütles von der Leyen.

Tema sõnul võiksid Gruusia võimud rohkem arvestada oma kodanike püüdlustega. Samuti peab Gruusia ametkond rohkem kaasama opositsiooni ja kodanikuühiskonda ning liikuma edasi eelmisel aastal riigile soovitatud 12 reformiga.

Gruusia edusammudena tõi von der Leyen esile opositsiooni suurenenud võimalused teha järelevalvet parlamendi töö üle, tõhustatud oligarhide vastast võitlust, korruptsioonivastase võitluse büroo loomist.

"Seega on komisjoni soovitus anda Gruusiale kandidaatriigi staatus tingimusel, et valitsus teeb olulisi samme reformide elluviimisel," märkis ta.

Euroopa Komisjon hindas kolmapäeval avaldatud laienemispaketis seniste kandidaatriikide Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi ning uute riikidena esimest korda ka Ukraina, Moldova ja Gruusia edasiminekut EL-i liikmestaatuse omandamisel.

Montenegros on EL-iga ühinemise reformid suuresti peatunud, kuna riik kannatas aruandeperioodil sügava polariseerumise ja poliitilise ebastabiilsuse all. Montenegro edasine käekäik sõltub eeskätt õigusriigi valdkonnas tehtavatest reformidest, tõdes komisjon oma hinnangus.

Serbia jätkas EL-iga ühinemiseks vajalike reformide rakendamist, sealhulgas õigusriigi valdkonnas. Riik peab aga esmajärjekorras parandama oma õigusaktide vastavusse viimist EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas Venemaad puudutavate piiravate meetmete ja avaldustega, öeldakse komisjoni raportis. Serbia ei ole ühinenud Ukraina agressiooni tõttu Venemaale kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonidega.

Kosovo on võtnud otsustavalt kursi Euroopa Liiduga ühinemisele, kuid Kosovo ja Serbia vaheliste suhete normaliseerimisel ei ole kumbki riik veel asunud täitma oma kohustusi, mis on lepinguosalistele siduvad ja moodustavad olulise osa nende Euroopa suunas liikumisest, märkis komisjon.

Albaania näitas jätkuvalt üles otsustavust rakendada EL-iga ühinemiseks vajalikke reforme ja tegi edusamme põhiküsimuste teemavaldkonnas. Komisjon loodab alustada Albaaniaga ühinemisläbirääkimisi selle teemavaldkonna üle aasta lõpus, seisis komisjoni pressiteates.

Põhja-Makedoonia ametiasutused on järjepidevalt väljendanud, et EL-iga ühinemine on nende strateegiline eesmärk. Komisjon esitas juulis nõukogule Põhja-Makedoonia põhiküsimuste teemavaldkonna sõelumisaruanded ning loodab selle teemavaldkonna läbirääkimisi alustada juba selle aasta lõpus.

Türgi on jätkuvalt Euroopa Liidu oluline partner ja kandidaatriik, kuid ühinemisläbirääkimised on alates 2018. aasta Euroopa Ülemkogu otsusest seiskunud, tõdes komisjon.

Liitumiskõneluste alustamisel on otsustav sõna Euroopa Ülemkogul, mis arutab teemat detsembris.