"Õiguskaitseorganite hinnangul suunas Venemaa eelmise aasta valimiste häirimiseks 50 miljonit eurot, millega osteti ära kõik alates propagandistidest kuni ebakindlate valijateni," ütles Moldova riikliku julgeoleku nõunik Stanislav Secrieru. "Kuna lähenevad presidendivalimised ja rahvahääletus, ootame veelgi suuremat ebaseaduslike vahendite sissevoolu ning hinnangute kohaselt kulutab Venemaa sel aastal Moldova demokraatlikesse protsessidesse sekkumiseks umbes 100 miljonit eurot."

Secrieru ütles väljaandele Politico, et Venemaa on alustanud enneolematut hübriidrünnakut tema riigi vastu seoses oktoobris toimuvate presidendivalimiste ja hääletusega EL-iga ühinemise üle.

Tema sõnul on Venemaa strateegiaks igasuguse hirmu ärakasutamine, eriti aga sõjahirmu. "Venemaa desinformatsioonimasin seob esimest korda ohtlikult Moldova püüdlused saada Euroopa Liidu liikmeks sõjaohuga meie piirides," märkis Secrieru.

Julgeolekujuhi ütles, et Vene mõjutustegevuse keskne sihtmärk on teiseks ametiajaks tagasivalimist taotlev Euroopa-meelne president Maia Sandu ning Vene valeinfo eesmärgiks on panna kahtluse alla riigi tugevnevad sidemed läänega.

Secrieru kinnitusel ujutavad Kremli luureagentuurid Moldova poliitilise maastiku üle kloonparteide ja kandidaatidega, kelle hulgas on nii avalikult venemeelseid kui ka võlts-euroopameelseid.

Moldovas peetakse 20. oktoobril presidendivalimised ning ühtlasi toimub ka rähvahääletus, kus enam kui tosinast läänemeelsest parteist koosnev koalitsioon palub kodanikel toetada EL-iga ühinemise plaane. Moldova sai kandidaatriigi staatuse eelmisel aastal ja liitumiskõnelused algasid detsembris.

Brüssel on saatnud riiki tsiviilmissiooni, et aidata suurendada Moldova vastupanuvõimet Venemaa hübriidohtude vastu. Eelmisel suvel hoiatas Ukraina luure, et on peatanud Moskva rahastatud vandenõu Moldova valitsuse vägivaldseks kukutamiseks. Venemeelset poliitikut ja pettuses süüdi mõistetud Ilan Šori süüdistati riigipöördekatses ning tema parteil on keelatud valimistel oma kandidaate üles seada.

Stockholmi Ida-Euroopa Uuringute Keskuse koostatud mitteavalikus ülevaates, millega Politico tutvuda sai, öeldakse, et Venemaa rahastab aktiivselt Moldova opositsioonirühmitusi ja aktiviste, kellest osa värvati kohalike spordiklubide kaudu, neile antakse Venemaal väljaõpe, kuidas politseinikke provotseerida, näiteks panna nad pisargaasi kasutama. Sotsiaalmeedia platvorme nagu TikTok ja Telegram on aga kasutatud ka noorte mõjutamiseks, öeldakse samas ja kutsutakse EL-i avaldama tehnoloogiaettevõtetele survet, et nood teemaga tegeleks.

Moldova keelustas sel nädalal viis Venemaa riiklikku meediaväljaannet ja Secrieru ütles, et riik tugevdab nüüd oma kaitset küberrünnakute vastu.

"Nad mängivad hirmuga, teades, et meie aken EL-iga ühinemiseks ei jää igavesti avatuks," ütles ta.

Eesti pakub Moldovale abi valeinfoga võitlemisel

Moldovale annab Vene mõjutustegevuse ja valeinfoga võitlemisel abi ka Eesti, kui välisministeerium korraldas seal lõppeval nädalal väärinfoga võitlemise ning meediavabaduse teemalise seminari, kus osalesid Moldova juhtivates meediaväljaannetes töötavad ajakirjanikud.

Meediavabadusest ja desinformatsioonist rääkides toodi esile, et viimast kasutatakse aina sagedamini relvana, et proovida tekitada lõhesid ühiskondade sees ja vahel, teatas välisministeerium.

Välisministeeriumi erivolitustega diplomaatiline esindaja rahuvahenduse ja multilateralismi küsimustes Tiina Intelmanni ütles, et Moldova on üks Venemaa propaganda sihtmärke, et proovida sealset ühiskonda EL-iga ühinemise kursil lõhestada ja destabiliseerida. "Eesti ja Moldova vahel käib tihe koostöö, mille raames jagame oma teadmisi ja kogemusi just meediavabaduse ja laiemalt demokraatia edendamiseks, et tugevdada vastupanuvõimet välistele mõjutustegevustele," ütles ta pressiteate vahendusel.

Seminaril arutati ka Venemaa mõjutustegevust Moldova presidendivalimiste ja EL-iga ühinemise rahvahääletuse eel, märkis välisministeerium. "Venemaa proovib valimistulemusi mõjutada, levitades sihilikult näiteks videoklippe, mis on vääralt omistatud Moldova valitsusele ja Euroopa Liidule, eesmärgiga luua mulje, nagu tähendaks EL-iga lõimumine Moldova militariseerimist ja osalust sõjas Ukrainas," tõi välja MTÜ PractNet juhatuse esimees Tiina Ilsen. "Aasta pingelist tööd Moldovas on aga tõestanud, et Eesti praktiliste kogemuste näitel on võimalik mitmeid Venemaa propagandavalesid mõjusalt ümber lükata," lisas Ilsen.

Seminar toimus osana Eesti tegevusest Meediavabaduse Koalitsioonis, mille kaaseesistujaks Eesti on alates 2023. aasta keskpaigast ning kus Eesti keskendub eelkõige võitlusele desinformatsiooniga ja ajakirjanike kaitsele.

Meediavabaduse Koalitsioon loodi 2019. aastal ja see on partnerlus 51 riigi valitsuse, ajakirjanike, kodanikuühiskonna esindajate ja õigusnõunike vahel. Eesti on koalitsiooni asutajaliige ning võttis mullu selle kaaseesistuja rolli üle Kanadalt, jagades esialgu ülesandeid Madalmaadega. Alates 2024. aasta algusest on Meediavabaduse Koalitsiooni teiseks kaaseesistujaks Saksamaa. 

MTÜ PracNet on kaks aastat tagasi loodud kogenud Eesti idapartnerluse eksperte koondav organisatsioon, mis lisaks Moldovale nõustab ka Ukraina ja Armeenia valitsusasutusi.