Aasta alguses kehtima hakanud seaduspunkt ütleb, et relvaloa pikendamiseks tuleb taotlus esitada varasema ühe kuu asemel vähemalt kaks kuud enne relvaloa lõppemist.

"Me teavitame ka inimesi sellest loa kehtivuse lõppemisest aegsasti ja teavitame kahel korral, et oleks aega neid tervisetõendi saamiseks arsti juures käia ja aega sättida," sõnas politseimajor Anneli Annist.

Lasketiiru Topgun Eesti juhatuse liige Einar Lillo rääkis aga, et mitu inimest tema tutvusringkonnast on relvaloast ilma jäänud, kuna pole uuest nõudest teadlik ja on andmete esitamisega hilinenud. Relvaloast ilma jäämine tähendab aga, et uuesti selle saamiseks tuleb taotlemist alustada nullist. Relvaomanike hinnangul on riik muutunud liiga karmiks.

"Nüüd tuleb ka ametnikel inimesi mõista, kes on selle muudatuse võib-olla tähelepanuta jätnud. Iga muudatusega alati ei saa ega jõua kaasas käia, sest siin viimase paarikümne aastaga on ju relvaseadust muudetud ligi 70 korda ja alati ühe või teise väiksema nüansiga kaasas käia on suhteliselt keerukas," sõnas Lillo. 

Politsei- ja piirivalveameti politseimajor sõnas, et nad uurivad inimese hilinemise põhjust, kuid tähtaegadest kinnipidamine näitab usaldusväärsust, mis on relvaloa omamisel oluline.

"Meie arvame, et tähtaegadest kinnipidamine näitab usaldusväärsust. Jah, tihti unustatakse - päris mõjuv põhjus see ei ole. Inimene peaks ikkagi hoolas olema ja kontrollima kaua tema relvaluba kehtib. Ühel hetkel unustatakse luba õigeaegselt pikendada, teisel hetkel unustatakse see relv kuskile ripakile," sõnas Annist.

Siseminister Lauri Läänemetsa hinnangul kehtivad kõigile samad reeglid ning ta ei nõustu, et riik oleks muutunud kuidagi eriliselt rangeks.

"Tõsi, aastal 2019, ja pärast Lihulat, kui oli tulistamine, siis on tehtud kontrolli põhjalikumaks. Aga seda, et inimene kuidagi relvaluba ei saa või on keeruline või politsei on liiga nõudlik, seda muutust pole olnud. Aastaid on kõik see protseduur täpselt samasugune olnud," sõnas Läänemets.