Praegu kehtiv seadusandlus kohustab kauplejaid ostjatele välja trükkima paberil ostutšekke, kui arve on 20 eurost suurem.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav rääkis ERR-ile, et tegelikult ei pea paljud tarbijad paberil ostukviitungit vajalikuks. "Näide on Rimi näol, kes ütles, et eelmisel aastal puhtalt tänu sellele, et nad lisasid iseteeninduskassadesse võimaluse ei soovi paberit, nad hoidsid kokku 17 tonni ostutšekke."

Ministeeriumil on soov tarbijakaitseseadust muuta nii, et pabertšekkide väljastamine ükskõik missuguse ostusumma juures ei ole kohustuslik, kui klient tasub arve näiteks pangakaardiga või kasutab kliendikaarti. Pabertšekkide väljastamise kohustus säiliks muudatuste järgi ainult juhul, kui inimene maksab ostu eest sularahas.

Särav ütles, et muudatuse tulemusena ei peaks pabertšekki automaatselt andma  kui ostja maksab pangakaardiga, aga sellisel juhul on tarbijal võimalik ise pabertšekki küsida ja kaupleja peab siis selle ka andma. "Lihtsalt, me muudame selle süsteemi ära selliselt, et automaatne seadistus ei ole see, et tšekk sealt välja tuleb."

Kogu seadusemuudatus oleks vabatahtlik, mis tähendab, et ettevõtjad võivad ise otsustada, kas nad lähevad kaasa või mitte, mis tähendab seda, et väike külapood ei pea hakkama ka endale neid keerukaid süsteeme looma ja nemad võivad igal juhul väljastada tšekke.

Planeeritavate muudatuste tagasisidestamisel küsib aga Tallinna linnakantselei, kas tarbijate õigused jäävad siiski muudatuste tuules kaitstuks? Mil viisil on tulevikus võimalik tarbijal näiteks pabertšekki omamata tõendada, et defektne toode on ostetud just konkreetse kaupleja juurest?

Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalveameti tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru sõnul kaitseb tarbijate õigusi kliendiandmebaaside arendamine.

"Kui tarbija on jäänud siis ainult digitaalse ostu registreerimise peale lootma, siis kliendiandmebaasis oleks võimalik mõistliku aja jooksul ostuajalugu välja võtta. Ehk et siin on arvestatud, et seaduse järgi on meil kõigil tarbijana õigus esitada pretensioon või kaebus, kui midagi juhtub ostetud kaubaga kahe aasta jooksul," ütles Tammaru.

Seadusemuudatus võiks jõustuda järgmise aasta teises kvartalis.