Eelnõu eesmärk on muuta tarbijale ostu tõendava dokumendi ehk ostukviitungi ja kestvuslepingute alusel tarbijale arve edastamist reguleerivaid õigusnorme tarbijakaitseseaduses nii, et väheneks asjatult väljaprinditavate ostukviitungite ja posti teel tarbijale saadetavate paberarvete hulk.

Kui praeguse seaduse järgi peab kaupleja tarbijale väljastama ostukviitungi juhul, kui tarbija ostusumma on suurem kui 20 eurot, siis muudatuste jõustudes selline nõue kaotatakse.

Ministeeriumi hinnangul avaldab see head mõju keskkonnale: eelnõu laiem eesmärk on vähendada kauplejate keskkonnajalajälge ning suunata tarbijaid paberostukviitungite või paberarvete saamisest loobuma.

Ministeerium on eelnõu koostamisel arvestanud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, kellena eelnõu näeb eelkõige vanemaealiseid, soovi ja vajadust saada ka pärast muudatuste jõustumist paberostukviitungeid ja/või igakuiseid paberarveid.

Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et ostukviitungeid ning paberarveid reguleerivaid õigusnorme muudeti viimati 2015. aastal ja tänaseks on tekkinud nende õigusnormide täiendav muutmise vajadus.

"Koos tehnoloogia arenguga on muutumas tarbijate käitumisharjumused ning ka suur osa kauplejaid mõtlevad oma keskkonnajalajälje vähendamisele. Lisaks on tänu infoühiskonna arengule kauplejatel võimalik esitada arveid eri viisidel, mida 2015. aastal veel ei olnud või mis ei olnud siis nii laialdaselt kasutusel. Selline uus edastusviis on näiteks arveteavituse edastamine lühisõnumi ehk SMS-ina tarbija mobiiltelefonile või ostukviitungite puhul kviitungi säilitamine konkreetse kaupleja mobiilirakenduses," kirjutasid eelnõu autorid.

Praegust seadust on kavas muuta nii, et kaupleja kohustub tarbijale väljastama paberostukviitungi üksnes juhul, kui tarbija ostab sularahas ja ei kasuta kliendikaarti või kasutab kliendikaarti, mis ei võimalda tarbija ostuajalugu kahe aasta jooksul pärast ostu sooritamist säilitada.

Lisaks säilib ostukviitungi väljastamise kohustus juhul, kui tarbija teavitab ostuhetkel kauplejat paberostukviitungi saamise soovist. Seega, kuigi muudatuste jõustudes ei ole kauplejal enam kohustust ostukviitungit vaikimisi väljastada, on tarbijal võimalik ostu hetkel ikkagi paberostukviitungit küsida ning kauplejal on kohustus see paberil väljastada või saata ostukviitung näiteks tarbija nõusolekul digitaalselt.

Eelnõu vastuvõtmisel jõustuksid muudatused järgmise aasta 1. juulil.