Kokku kasvab Vene riigieelarve 32,5 triljoni rublani algselt plaanitud 29,06 triljoni rubla asemel. See tähendab kulutuste ligi 12-protsendilist kasvu.

Kuigi Kremlis lubati, et aasta alguses plaanitud riigieelarve defitsiit on kõigest ajutine, kasvasid Vene riigieelarvekulud oktoobris 29 protsendi võrra.

Kui Venemaa ei suuda leida täiendavaid katteallikaid, suureneb riigieelarve defitsiit kolme triljoni rublani ja moodustab 1,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Eelmisel kuul lubas Vene rahandusminister Anton Siluanov ainult üheprotsendilist eelarvepuudujääki.

Kuigi Vene võimud ei avaldanud, milleks suurendati kulusid, arvavad analüütikud, et lisaraha suunatakse sõjapidamisse ja Putini valimiskampaania ajal toetuste ja palkade maksmisse.

"Inimestele tuleb maksta, et nende taskud poleks uue aasta alguses tühjad," ütles Carnegie Russia Eurasia analüütik Aleksandra Prokopenko Financial Timesile.

Vene riigieelarve kulutuste kasv süvendab Venemaa sõltuvust impordist, kasvatab inflatsiooni ja nõrgestab rubla vahetuskurssi. Kõik see on viinud erimeelsuste tekkimiseni Vene Keskpanga ja rahandusministeeriumi vahel.

Keskpanga juht Elvira Nabiullina ütles, et piiramatu riigieelarve kulutuste kasv on üks suurimaid takistusi inflatsiooni ohjeldamisel. Teisipäeval avaldatud aruandes nimetas keskpank oodatust lõdvemat rahanduspoliitikat peamiseks takistuseks inflatsiooni vähendamisel nelja protsendi eesmärgini tulevikus. Sel aastal prognoositakse Venemaal inflatsiooniks vähemalt seitse protsenti.

Oktoobris nõudis Putin, et keskpank ja rahandusministeerium koordineeriks oma pingutusi inflatsiooni vähendamiseks.

Kuid analüütikute sõnul on raske seda koostööd näha.

"Ühe käega pidurdavad võimud inflatsiooni, samas kui teine käsi muudkui suurendab kulutusi, mis kasvatavad inflatsiooni," ütles Prokopenko.