Viimaste nädalate Ukraina raketi- ja droonirünnakud tähtsatele energiataristu objektidele on muutnud sõja seni võrdlemisi tühisest ja enamikule venelastele tähelepandamatust segajast otseseks ning üha süvenevaks kütusekriisiks. 

Tervelt kahes kolmandikus Venemaa 83 piirkonnast teatatakse praegu kütuse tarne probleemidest, mis tekitab ebamugavusi miljonitele inimestele ja ohustab otseselt paljude ettevõtete toimetulekut.

Olukord on eriti terav okupeeritud Krimmis, kus võimud kuulutasid välja erakorralise seisukorra ja keelasid igasuguse kütusemüügi. Tavapäraselt poolsaare majanduses kesksel kohal olev turism on täielikult kokku kuivanud.

Putin oli möödunud nädalal sunnitud probleemi tunnistama ja kutsus tippametnikud Moskva nõupidamisele, et olukorrale lahendus leida. Avalikkuse ees püüab ta kriisile anda optimistlikku varjundit. Ta sõnas riigimeediale, et "loomulikult tekitavad need rünnakud meie taristuobjektidele probleeme, see on ilmne", kuid kinnitas, et "teatud defitsiit" kütuseturul ei ole "kriitiline". Seejärel asus ta kiiresti seletama, et Venemaa rünnakud kahjustavad Ukrainat tunduvalt valusamalt.

The canisters are running dry in the petrol-station empire and the natives are already at each others throats. Two videos this week: grown adults brawling in broad daylight over the last litres of 95, women screaming on the highway shoulder because someone cut the queue, a guy in… pic.twitter.com/tWRCeJ2lOd

— medoyid_ua (@LetsArmUKR) June 29, 2026

Mis puudutab täpseid arve, siis kahjude tegelikku ulatust varjatakse: Venemaa lisas kodumaised kütusehinnad nende majandusandmete nimekirja, mida enam ei avaldata.

Paljud venelased tajuvad aga olukorra tõsidust omal nahal. Sotsiaalmeedias levivad kulutulena videod sellest, kuidas autojuhid tanklates bensiini pärast üksteisele kallale tungivad või veokitega tankimisjärjekorras seisvatest autodest läbi rammivad.

Russia's fuel wars: An enraged dump truck driver, fed up with hours in a fuel line, rammed 17 passenger cars. pic.twitter.com/5xyOIdpmMw

— распад и неуважение (@VictorKvert2008) June 30, 2026

Olukord on viinud selleni, et riik, mida lahkunud USA senaator John McCain nimetas "riigiks maskeerunud tanklaks", ei ole enam isegi tankla. Uudisteagentuur Reuters teatas kolmapäeval, et India – Venemaa toornafta suurim välisostja – hakkab osa sealt ostetud ja kohapeal rafineeritud kütusest Venemaale tagasi eksportima.

Venemaa sotsiaalmeediakanalite andmetel on seda kütust on vaja seetõttu, et Ukraina sihib teadlikult selliseid rafineerimisseadmeid nagu katalüütilise krakkimise seadmed. Kuna Venemaa ei suuda neid ise parandada ega asendada, ei ole kütusenappusele kiiret lõppu näha. Katalüütiline krakkimine aitab toornaftast eraldada võimalikult palju kaubanduslikult väärtuslikke destillaate.

1/ Ukraine is reported to be systematically targeting fluid catalytic cracking units at Russian oil refineries, aiming to destroy complex machinery that Russia can't repair itself and may take years to replace. As a result, the current fuel crisis may be a prolonged one. ⬇️ pic.twitter.com/1WRUhEqZfe

— ChrisO_wiki (@ChrisO_wiki) June 30, 2026

"Venemaal praegu kättesaadava bensiini koguse määrab võidujooks Ukraina droonide ja Venemaa remondibrigaadide vahel," kirjutas Rahvusvahelise Rahu Carnegie Sihtasutuse analüütik Sergei Vakulenko oma ülevaates. "Kui Ukraina suudab rünnakute sagedust hoida ja iga rünnaku tekitatud kahju suureneb, kaldub eelis Kiievi poolele. Seda me praegu näemegi."

Kremli ainus lohutus on see, et riigis jätkub endiselt diislikütust, mis on hädavajalik veokite ja põllumajandustehnika jaoks. Pärast nädalavahetusel toimunud kohtumist teatasid ametnikud siiski, et valitsus võib saagikoristusperioodi varustatuse tagamiseks kehtestada suve lõpupoole ekspordikeelu ka diislile. Lennukikütuse ja bensiini eksport on juba keelatud.

Mis see maksab?

Isegi kui kütust on saada, tekitab muret hinnatõus.

Kütusehinnad mõjutavad tavaliselt tugevalt üldist inflatsiooni ning Venemaa keskpank hoiatas kolmapäeval avaldatud viimase istungi protokollis, et viimasel ajal toimunud hinnatõusul on tõenäoliselt pikaajalisem mõju kui varem.

Valitsuse ja suurte naftafirmade vaheline kokkulepe hindade ohjeldamiseks võib küll aidata ametlikke hindu madalal hoida, kuid mitmetest allikatest pärinevad teated viitavad kütuse mitteametliku müügi kasvule kopsaka juurdehindlusega, mille ettevõtted veeretavad paratamatult tarbijate kaela. Keskpanga hinnangul tekitab see suundumus täiendavaid inflatsiooniriske.

Crafty resellers in occupied Crimea are asking 1,000 rubles for 1 liter of gasoline while it cost 100 rubles at official gas stations.
Business is thriving. pic.twitter.com/dIST65hWda

— Churchill MGᵀᴹ (@ChurchillFella) June 30, 2026

Need kaalutlused olid peamiseks põhjuseks, miks keskpank langetas juunis baasintressimäära vaid veerandi protsendipunkti võrra, 14,25 protsendile, kuigi ettevõtjad ja paljud valitsusliikmed nõudsid märksa julgemat sammu.

Keskpanga juhi Elvira Nabiullina ettevaatlikkus on toonud talle viimase nelja aasta jooksul palju vaenlasi. Selle aja jooksul tõstis ta majanduse ülekuumenemise pidurdamiseks intressimäärad lausa 23 protsendini. Nüüd, kus üldine inflatsioon on aeglustunud umbes viiele protsendile, süüdistavad paljud teda alusetus venitamises.

Venemaa suurima jaepanga Sberbank juhatuse esimees German Gref sõnas teisipäevasel aktsionäride koosolekul, et majandus on praeguseks piisavalt jahtunud ja keskpank peab intressimäärasid kiiremini langetama. 

Kolmapäeval Moskvas toimunud konverentsi paneeldiskussioonil tekkis kahe juhi vahel vaidlus.

Nabiullina kinnitas, et on kiirema langetamise vastu "kategooriliselt", märkides, et selline "eksperiment oma riigiga" tooks kaasa inflatsiooni järsu kiirenemise või isegi stagflatsiooni.

"Eks me näe," vastas temaga ilmselgelt eri meelt jäänud Gref, mille peale saal naerma puhkes.

Mõttevahetus on märkimisväärne, kuna Gref oli aastaid Nabiullina ülemus majandusministeeriumis ning mõlemad on toiminud vastukaaluna valitsuse agressiivsematele liikmetele, kelle mõttemaailma kujundab ikka veel suuresti Nõukogude-aegne luurajate mentaliteet.

Ühes olulises küsimuses on Gref ja Nabiullina aga samal meelel: mõlemad on olnud piisavalt julged, et seostada sõda otseselt venelaste üha suurenevate majandusmuredega.

"Arvan, et me kõik muretseme ühe ja sama asja pärast," ütles Gref teisipäeval. "Riigis vaevalt leidub inimest, kellel oleks muid muresid kui lahingutegevuse kiire lõppemine. See on iseenesestmõistetav."

Nabiullina esitas kuulduste kohaselt juba mõni nädal pärast sissetungi algust sügavate kahtluste tõttu lahkumisavalduse, kuid Putin keeldus seda rahuldamast.

Sellest ajast alates on ta keskpankurile omase ettevaatlikkusega piirdunud hoiatustega, et riigieelarve – ning üha suurenev kulutuste ja maksutulude vahe – võib inflatsiooni veelgi takka tõugata. Viimase aasta jooksul on ta seda sõnumit edastanud aga üha tungivamalt, sest Venemaa on oma reservid läbi põletanud ja toetub sõja rahastamisel üha enam laenamisele.

Saksamaa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudi analüütiku Janis Kluge sõnul moodustavad sõjalised ja salastatud kulutused pärast tohutut kasvu 2026. aasta esimeses pooles praegu peaaegu poole riigieelarve kogumahust. 

Riikliku Heaolufondi likviidsed varad, mis loodi algselt majanduse kaitsmiseks naftahindade kõikumise eest, on samal ajal kahanenud: kui 2022. aasta alguses moodustasid need ligi seitse protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis tänavu aprilliks oli sellest järel vaid 1,7 protsenti.

Teisisõnu – otsakorral pole mitte ainult Putini kütusevarud, lõpetas Politico.