Reedesel kohtumisel jõuti tulemuseni, et haridusminister Kristina Kallas küsib esmaspäeval koalitsiooninõukogus volitusi, et sõlmida pikemaajaline kokkulepe haridustöötajate liiduga õpetajate palkade osas. Riiklik lepitaja ootab tulemused ära ja teeb siis oma ettepaneku, kas ja kuidas palgaläbirääkimisi jätkata.

"Järgmise aasta alammääras meil suurenemist näha ei ole, sest riigieelarves pole neid vahendeid, aga meie soov ka kohalikel omavalitsustele, kes siin laua taga olid, on see 4,3 protsenti palgatoetuse tõusu, mis me kanname omavalitsustele üle õpetajate palkade maksmiseks. Küsimus pole alammääras 1,77 protsenti tõusu, vaid kogu palgafondi toetus tõuseb 4,3 protsenti ja siis on kohalike omavalitsuste teha, et kas ka õpetajate palgad tõusevad 4,3 protsenti. Riigikoolide puhul oleme selleks kokkuleppeks valmis, et see raha kantakse koolidele üle," rääkis Kallas.

Samuti on kõigil osapooltel valmisolek sõlmida pikaajaline hariduslepe, ütles Kallas. "Töötüli, mis praegu üleval on, pole kellegi huvides. Valitsusel on vastutus tajuda, et selle lahendamine on ka valitsuse teha ja kohalike omavalitsuste teha," sõnas minister.

Haridusministri sõnul ei ole üldstreik õiguspärane, kui lepitusmenetlus on veel pooleli. "Aga mina tervitan, et meil on ühiskondlikult terav arutelu, ja loodetavasti see suubub sinna, et saavutame pikaajalise kokkuleppe," sõnas Kallas.

"Valitsuse esindaja väitis meile kohtumisel, et valitsusel ikkagi on soov pikemaajalist palgakokkulepet sõlmida, jutt käib 2025-2027 palgast. Jäigem suhtumine oli järgmise aasta palga osas," sõnas haridustöötajate liidu esindaja Reemo Voltri.

"Järgmisel kolmapäeval teeb riiklik lepitaja lepituspakkumise ja siis osapooled otsustavad kolme päeva jooksul, kas see neile sobib. Kui see meile ei sobi, siis saame hakata ettevalmistama üldstreiki," lisas Voltri.

"Keegi ei soovi streiki ja kõik loodavad sõlmida kokkuleppe," sõnas riiklik lepitaja Meelis Virkebau reedest kohtumist kommenteerides.

Haridustöötajate liit taotles 2024. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusuks 11 protsenti, haridus-ja teadusminister esitas valitusele tõusuks kaheksa protsenti, aga riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku kõigest 1,77 protsendi suuruseks alammäära tõusuks, mis tähendab rahaliselt 31 euro suurust brutopalga kasvu.

Täna on õpetaja keskmine palk 111 protsenti Eesti keskmisest. Järgmisel aastal see aga suhtarvuna Eesti keskmisest langeb, sest palgatõus ei ole nii suur kui Eesti keskmise palga tõus.

Täiskoormusel töötava Eesti õpetaja alampalk on 2023. aastal 1749 eurot, töötasu netopalgana on 1400 eurot.