Hiina on viimase kümnendi jooksul Lähis-Idas oma mõjuvõimu suurendanud. Hiljuti taastasid Iraan ja Saudi Araabia Hiina vahendusel diplomaatilised suhted. Hiina mõjuvõimu kasv toetub kahele sambale. Need on tooraine ostmine ja välisinvesteeringute tegemine. See trend on aga muutumas, vahendas The Wall Street Journal. 

2022. aastal alustas Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas. Moskva-vastased sanktsioonid kujundavad nüüd ümber globaalset naftaturgu. Venemaa toornafta liigub üha rohkem Hiinasse ja Indiasse, Lähis-Ida tootjad proovivad naftat tarnida rohkem Euroopasse.

Lähiajal ei saa Moskva oma naftatarneid Hiinasse märkimisväärselt suurendada, kuna kahe riigi vahel puudub vastav taristu. Pikemas plaanis hakkab aga üha suuremat rolli mängima geopoliitika. USA ja Hiina vahel süvenevad pinged ning Peking tahab seetõttu suurendada Vene nafta importi.

Hiina teeb uue siiditee projekti (BRI) raames investeeringuid Lähis-Ida piirkonda. Viimasel ajal on BRI-d tabanud mitu tagasilööki. Hiina otseinvesteeringud Lähis-Idasse juba vähenevad. 

Pandeemia räsis Hiina majandust ja võimud otsivad juurde uusi sissetulekuallikaid. Välisinvestorid viivad riigist raha välja ja rahahädas Hiina ettevõtjad võivad pöörduda hoopis ise Lähis-Ida fondide poole. 

Hiina pole samuti mõistnud hukka Hamasi rünnakut Iisraeli vastu. See seab ohtu Hiina ligipääsu Iisraeli kõrgtehnoloogiale.