Leht võrdleb viimast kampaaniat kättemaksuaktsiooniga, mis järgnes 1972. aasta Müncheni olümpia terrorirünnakule. 

Iisrael on tapnud mitu kõrget Hamasi juhti ka väljaspool Gazat, näiteks Liibanonis ja Iraanis. Rünnakud on jätkunud ka pärast vaherahu kehtestamist, möödunud reedel tappis Iisrael Hamasi komandöri Izz al-Din al-Haddadi. Viimane aitas planeerida 7. oktoobri rünnakuid. 

Iisraeli endised ja praegused ametnikud ütlesid, et riik on loonud spetsiaalse töörühma, mille eesmärk on tappa või kinni võtta kõik, kes kavandasid või osalesid 7. oktoobri rünnakus. Seega hõlmab kampaania nii Hamasi juhte kui ka tavalisi võitlejaid. 

"Iisraeli armee jätkab meie vaenlaste jälitamist, nende ründamist ja kõigi 7. oktoobri veresaunas osalenute vastutusele võtmist," ütles Iisraeli sõjaväeülem Eyal Zamir pärast Haddadi tapmist.

Iisrael kasutab operatsioonis kaasaegset tehnoloogiat, sealhulgas näotuvastust. Pealt kuulatakse veel telefone ja küsitletakse kinnipeetavaid. 

Sajad Gaza elanikud, keda süüdistatakse 7. oktoobri rünnakutes osalemises, viibivad vahi all ja ootavad kohtuprotsessi. Parlament võttis hiljuti vastu seaduseelnõu, millega luuakse nende ülekuulamiseks spetsiaalne sõjaväetribunal. 

"Lähis-Idas on kättemaks oluline asi. See puudutab seda, kui tõsiselt keegi teid võtab. Kahjuks on see selle naabruskonna keel," tõdes Iisraeli sõjaväeluure endine kõrge ohvitser Michael Milstein. 

Kriitikud leiavad samas, et Iisrael viib läbi kohtuväliseid hukkamisi. Nad hoiatavad, et Iisraeli tegevus võib suurendada piirkonnas radikaliseerumist ja toetust Hamasile. 

Ka mitmed terrorirünnaku üle elanud inimesed ja nende lähedased rõhutavad, et kättemaks ei muuda midagi paremaks ega too hukkunuid tagasi.

64-aastane Aviva Siegal rööviti koos abikaasaga 7. oktoobril ning ta veetis vangistuses 51 päeva. Ta ootas oma abikaasa vabastamist ligi 500 päeva ning ütles, et ei toeta edasist verevalamist. 

"Ma olen elus. Ja sellest mulle piisab," ütles Siegal.