Ministri arutelu valitsusega, kuidas ja millistest vahenditest on võimalik õpetajate palka tõsta alates ülejärgmisest aastast, lükkus seega edasi.

"Haridustöötajate palgatõusuks järgmisel aastal vahendeid ei ole, küll aga on minu ettepanek kompromissiks palgaläbirääkimistel haridustöötajatega pikaajaline plaan, millega seatakse nende palgatingimused aastateks 2025-2027," ütles Kallas ERR-ile. "Valitsuses on vaja aga enne kokku leppida, milline on minu ettepanek sinna pikaajalisse plaani," lisas ta.

Seejärel peaks toimuma kohtumine aruteludeks riigi, kohalike omavalitsuste ja haridustöötajate esindajate vahel.

Voltri: kui meile lepitaja ettepanek ei sobi, tuleb streik

Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri ütles, et nende pool peab ära ootama kolmapäeva, kui riiklik lepitaja teeb lepituspakkumise.

"Enne ei saa me otsuseid teha. Kui tõesti riikliku lepitaja pakkumise peale valitsus ütleb, et neile ei sobi, või meie näeme, et meile ei sobi ja valitsus jätkab oma haridusvaenuliku plaaniga, siis ei jää meil muud üle, kui välja kuulutada streik. Streigi me peame selle ette kuulutama kaks nädalat varem," sõnas Voltri.

"Me peame hakkama streikima, et tagada väga hea hariduse jätkumine Eestis," sõnas Voltri.

"Meie soov-palve-ettepanek on palgatõus 11 protsenti järgmisel aastal, aga ka kaheksaprotsendiline palgatõus tagab töörahu. Veel on võimalik meil valitsusele vastu tulla ja leppida madalama palgatõusuga järgmisel aastal, aga see juba eeldab, et saame ka kollektiivse lepingu järgnevateks aastateks, kuidas oleks õpetajate töötasu võrreldav teiste kõrgharidusega töötajate tasuga, mida ta praegu ei ole," lisas Voltri.

Ta ütles, et streik tähendab seda, et tööd ei tehta. "Loodetavasti streigitakse enamustes Eesti koolides ja lasteaedades ja huvihariduses. Seda niikaua kuni saame mingeid kokkuleppeid valitsusega, et Eesti haridust hävitav plaan ei lähe läbi," lisas Voltri.

Reedesel haridustöötajate, kohalike omavalitsuste, haridusministeeriumi ja riikliku lepitaja kohtumisel jõuti tulemuseni, et haridusminister Kristina Kallas küsib koalitsiooninõukogus volitusi, et sõlmida pikemaajaline kokkulepe haridustöötajate liiduga õpetajate palkade osas. Riiklik lepitaja ootab tulemused ära ja teeb kolmapäeval oma ettepaneku, kas ja kuidas palgaläbirääkimisi jätkata.

Haridustöötajate liit taotles 2024. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusuks 11 protsenti, haridus-ja teadusminister esitas valitsusele tõusuks kaheksa protsenti, aga riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku kõigest 1,77 protsendi suurune alammäära tõus. Palgapakkumisega rahulolematu haridustöötajate liit pöördus riikliku lepitaja poole, kes võttis 2. oktoobril õpetajate ja haridusministeeriumi vahelise töötüli menetlusse.