Kui Soome 10. president ja Nobeli rahupreemia laureaat Martti Ahtisaari Helsingis maamulda sängitati, lehvisid leinalipud ka Euroopa Liidu peakorteri ees Brüsselis.

Mõtleme Ahtisaarist enamasti kui rahuvahendajast, kuid ei mõtle, et sellisena oli Ahtisaari Soomes esimene tõeliselt rahvusvaheline mees, nagu meil iseseisvuse taastamise järgne esimene president Lennart Meri, kellest Mihkel Mutt ju selle pealkirjaga romaani kirjutas. Pärast Nõukogude Liidu kuulsusetut lõppu vajas ka Soome rahvas justnimelt rahvusvahelist meest, kes soometumisest umbes õhu puhtaks lööks.

Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara ütles, et Ahtisaari olii esimene Soome presidentidest, kes valiti otse, rahvahääletusel. "Ta on Soomes esimene uue aja president," ütles Vasara.

Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi ütles, et Ahtisaari oli nagu sõõm värsket õhku. "Ta valiti just selleks, et ta oli väljaspoolt seda poliitpori ja seda poliitmängu. Tema teeneks olid ju läänesuhted. Mitte head idasuhted. Rahvas tegelikult tahtis seda rahvusvahelistumist, et meil on aken lahti Euroopasse, meil on aken lahti maailmasse," lausus Valkeeniemi.

Et kumbki oli oma riigi esimene rahvusvaheline mees, polnud aga ainus seik, mis Martti Ahtisaarit ja Lennart Meri ühendas.

"Lennart Meri asutas Maarjamaa risti teenetemärgi rüütelkonna, siis kui ta tegi visiidi Ahtisaari juurde ja kuna kombeks oli, et antakse diplomaatilisi tänuavaldusi. Martti Ahtisaari on tõepoolest number üks, aga otsus tehti nii kiirkorras, et Lennart Meri andis selle üle juba enne, kui riigikogu otsus oli jõudnud jõustuda," rääkis Valkeeniemi.

Soomlased ei pruukinud ei Ahtisaari valitsusajal ega praegugi lõpuni aduda, kui rahvusvahelise mehe nad endale ikkagi presidendiks said.

"Tema rahvusvaheline jalajälg oli suurem, kui tavainimene oskas mõista. Ta on kolmel mandril olnud rahuvahendaja. See on äärmiselt suur teene," ütles Valkeeniemi.

"Martti Ahtisaari oli realist. Ta teadis, et maailmas on palju halba, kuid ta oli ka optimist, kes lootis sellele, et maailmas on headust ja et seda tuleb kõigi vahenditega edendada," ütles Ahtisaari matustel SELK emeriitpiiskop Eero Huovinen.

"Kõige tegevuse keskel oli tal inimene, ta nägi igaühes ligimest ja neist ka kõige paadunumates midagi head, mille poole ulatuda, mille peale ehitada ühtsust ja rahu," lisas Soome president Sauli Niinistö.

Ahtisaari tegevus rahuvahendajana ja arengukoostöö eestkõnelejana on üldteada, kuid nii tema rahuvahendus Kosovos, kui ka töö Namiibias on andnud tavapäraselt mainitavate kõrval ka mõneti ootamatuid tulemusi.

"Ta päästis Saksamaa valitsuse. Sakslased kartsid väga, et esimest korda pärast Teist maailmasõda on vaja minna sõtta. See ei olnud võimalik, sest heas koordinatsioonis koos USA ja teiste lääneriikidega ta korraldas asja rahulikult nagu alati, et ka venelased aitasid tollal veel kaasa. Ja Milosevicile anti nagu ranged rahutingimused ja see oli enam-vähem selline take it or leave it (tõlge - võta või jäta) situatsioon," ütles Vesa Vasara.

"Seda oleme teadnud juba pikka aega, et Namiibias on palju Martti nimelisi lapsi, aga selgus, et ei ole ainult Martti nimelisi, vaid lastele on nimeks pandud ka tema perekonnanime - Ahtisaari," lausus Hannele Valkeeniemi.