Üldiselt on Soomes järeldusele jõutud, et soometumise aeg on nüüd tõesti otsa saanud. Järelsoometumise lõpu asjus lähevad "Välisilma" küsitletud ekspertide sõnad aga lahku.

"Ütleksin, et soometumine on tõesti läbi. Ja ka järelsoometumine, millest olen kirjutanud ka raamatu "Järelsoometumise lahang", mis peagi eesti keeles ilmub, on läbi. Nende mõlema peamine taustategur oli meie sõjaline erapooletus, mis andis Venemaale võimaluse viimase argumendina ka sõjalist jõudu kasutades Soomet survestada. See võimalus on nüüd Venemaalt ära võetud," rääkis välis- ja julgeolekupoliitika vaatleja Pekka Virkki.

"Soometumise aeg on tõesti läbi, aga järesoometumise aeg ei ole läbi. 2010. aastail väga kaua mõned juhtivad poliitikud, sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased näiteks, seadsid sellise kahepoolse Venemaa-suhte NATO-sse pürgimise ette. Ja idee sellest, et äkki sõda Ukrainas saab otsa ja siis saame naasta Venemaaga mingisuguse kahepoolse suhte juurde, on mõnel poliitikul veel vargsi olemas, ehkki nad valjuhäälselt seda praegu välja öelda ei julge," sõnas Iltalehti poliitikatoimetaja Lauri Nurmi.

Sisuliselt on mõlemad eksperdid siiski ühel meelel, erinevus on ainult nimetamises. Lauri Nurmi hinnangul on jätkuv järelsoometumine Soomele ka tõsine julgeolekuoht.

"Meil on endiselt sotsiaaldemokraatide hulgas, Vasakliidus, Keskerakonnas, Roheliste hulgas selliseid poliitikuid, rahvaesindajaid ja endisi ministreid, kes ütlevad, et ei ole hea paigutada kas või USA vägesid Soome tingimata väga palju. See on minu arvates kahjulik Soome julgeolekule," ütles ta.

On ka poliitikuid, kes tahaksid ka NATO sees selget vahet Soome ja Balti riikide, sealhulgas Eesti vahele ning soovivad Soome kuulumist mingisse eraldi Põhjamaade rühma.

"Mulle tuletavad nad meelde Tarja Haloneni täiesti arusaamatu väite, kui ta, olles Soome vabariigi president, solvas eestlasi, rääkides, et eestlastel on postsovetlik trauma. Soome peaks praegu justnimelt tunnistama, et eestlaste Venemaa-analüüs 2000. aastatel oli täiesti õige ja Soome riigi Venemaa-analüüs, Sauli Niinistöni välja, oli vale," rääkis Nurmi.

Järelsoometumine ei ole olnud kahjulik ainult Soomele, ega isegi mitte Eestile või teistele Soome lähiriikidele, vaid mõne Soome poliitiku Vene-naiivsus või -künism on andnud halbu tagajärgi kogu Euroopas.

"Näiteks Nord Streami projekt oli suuremas osas Paavo Lipponeni, Soome endise peaministri, Gazpromi lobisti idee. Teatud mõttes võib öelda, et Paavo Lipponen oli kogu selle idee isa, ehkki sellest sai Vene-Saksa gaasitoruprojekt. Aga Nord Streami juured on NordTransGaz nime kandvas projektis, mis oli Soome Fortumi ja Vene Gazpromi koostööfirma," selgitas Pekka Virkki.

Just selles kontekstis tuleb vaadata ka Paavo Lipponeni Põhjadimensiooni projekti, mille raames arendati koostööd Põhjamaade ja Venemaa vahel. Projekti põhjendati vajadusega siduda Venemaa tihedamalt Euroopaga. Virkki sõnul tähendas see tegelikkuses hoopiski Euroopa eneseaheldamist Venemaa külge, mis viis paljude suurte energiapoliitiliste vigadeni kogu Euroopas.

Tema sõnul pole patust puhas ka praegune president Sauli Niinistö. "Muidugi tuleb rääkida ka nendest "toredatest" projektidest, mida on muu hulgas tehtud kliimamuutuse tõrjumise sildi all, näiteks Musta Kivisöe Algatus jne, mida Niinistö käis omal ajal muu hulgas ka Eestis propageerimas. See äratab küsimuse, kas nende projektide eesmärk pole olnud pigem lääne tehnoloogia kantimine Venemaale, Venemaa energeetikarelva tugevdamiseks," rääkis Virkki.

Lauri Nurmi rõhutas, et Paavo Lipponeni tegevust Põhjadimensiooni projektis, nagu ka teise omaaegse ekstipp-poliitiku Esko Aho kuulumist Venemaa Sberbanki nõukogusse tuleks põhjalikult analüüsida. Paraku on mõlemad poliitikud ja ka nende lähiringkonnad valinud Nurmi sõnul analüüsi asemel eneseõigustamise ja väljavabandamise tee ning Soome ühiskonnale väga vajalikku debatti pole puhkenud.

Asju, millest Soomes endiselt rääkida ei taheta, on veelgi. "Kuigi Soome on Ukraina mustertoetaja, mille eest suur tunnustus Soome riigijuhtidele, ja ka praeguses piirikriisis on käitutud suhteliselt otsustavalt, ei taheta Soomes siiski veel avada KGB mõjutustegevust ja Stasi mõjutustegevust puudutavaid arhiive," ütles Virkki.