Küsimusele, milline on ettepanek õpetajate palgatõusu pika plaani suhtes, mida Kallas soovib haridustöötajatega tekkinud palgatüli lahendamiseks valitsusega kooskõlastada, vastas minister, et tuleks läbi rääkida õpetajate ametiühingutega ja kohalike omavalitsustega kolmes punktis.

"Esimene punkt on palgatoetus ehk see raha, mida riik maksab kohalikele omavalitsustele ja seal on tõesti riigi kohustused, kuidas aidata palgatoetusega õpetajate palk 120 protsendini, kuid ka kohaliku omavalitsuse roll on siin väga oluline, sellepärast et tegeliku palga maksavad välja nemad," sõnas Kallas.

"Ehk siis selleks, et tagada see, et õpetajate palk oleks 120 protsenti Eesti keskmisest, näiteks 2027. aastal, siis seda saavad tagada ainult kohalikud omavalitsused ja selle tõttu nendega saab palgatoetuse küsimust läbi rääkida, aga see eeldab muidugi riigilt, et riigieelarvest tuleb täiendavaid vahendeid," lisas Kallas.

Teine osa läbirääkimiste kokkuleppest on Kallase sõnul koolivõrgu reform. "Meil on väga suur osa õpetajate ametikohtadest ja ressurssidest ja ka rahalistest ressurssidest täna kinni väikestes gümnaasiumiastmetes üle Eesti. Meil on umbes 44 väikest gümnaasiumi, kus on alla 100 õpilase terve gümnaasiumiastme peale - seal on ikkagi ettepanek 37 omavalitsusele alustada läbirääkimisi gümnaasiumiastme üleandmiseks riigi pidamisele," sõnas Kallas.

Kolmas osa ettepanekust on ministri sõnul õpetajate palga ja karjäärimudeli väljatöötamine selleks, et Eestis oleks rohkem kvalifitseeritud õpetajaid ja et palga alammäär ikkagi kehtiks ainult õpetaja kvalifikatsiooniga õpetajatele. "Et meil oleksid töötingimused ja koormusarvestus ka kokku lepitud ja seda on vaja kokku leppida õpetajatega ja omavalitsustega. See on see, mis on ka õpetajate ootus, et me ei räägiks ainult alampalgast, vaid me räägiksime tegelikult ka töökoormusest, õpetajate järelkasvust ja sellest, kas meil on piisavalt õpetajaid, et täita seda aina kasvavat õpetajate ametikohtade hulka Eestis," sõnas Kallas.

Kallas lisas, et ta ei tea, mis on kolmapäeval haridustöötajate ja riigi palgaläbirääkimistel riikliku lepitaja kompromissettepanek. "Kui see homme tuleb, eks siis valitsus hakkab seda arutama ka, aga minu ettepanek oli tõesti see, et esiteks, kuna järgmisel aastal õpetajate palgatoetusfond ikkagi kasvab
4,3 protsenti, et omavalitsused võtaksid vastutuse ka selles, et nad selle 4,3 protsenti õpetajate palgafondi üle kannaksid ja õpetajad selle palgatõusu saaksid," ütles minister.

"Ja teine ettepanek oli, et võiksime alustada läbirääkimisi pikaajalise plaani
kokkuleppimiseks omavalitsuste ja õpetajate ametiühingutega," ütles minister.

Haridustöötajate liit taotles 2024. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusuks 11 protsenti, haridus-ja teadusminister esitas valitsusele tõusuks kaheksa protsenti, aga riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku kõigest 1,77 protsendi suurune alammäära tõus. Palgapakkumisega rahulolematu haridustöötajate liit pöördus riikliku lepitaja poole, kes võttis 2. oktoobril õpetajate ja haridusministeeriumi vahelise töötüli menetlusse.

Lepitusprotsess on jõudnud etappi, kus riiklik lepitaja Meelis Virkebau teeb kolmapäeval oma ettepaneku, kas ja kuidas palgaläbirääkimisi jätkata. Seejärel osapooled otsustavad kolme päeva jooksul, kas pakutud lahendus neile sobib. Kui ettepanek Eesti haridustöötajate liidule ei ei sobi, siis hakkavad õpetajad ettevalmistama üldstreiki.

Esmaspäeval ütles rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond), et haridusminister saab haridustöötajatele palgaraha juurde ainult oma süsteemist, sest riigil laenu võtmine õpetajate palkade tõstmiseks ei ole mõistlik. Võrklaev ütles, ka et järgmisel kevadel peab haridusminister tegema ülevaate, kuidas oma valdkonda kärpida, kui on soov õpetajate palku tõsta.