Koalitsioonileppes on kirjas plaan tõsta õpetajate palk 120 protsendini keskmisest. Kui järgmisel aastal ei ole võimalik õpetajate soovitud palgatasemeni jõuda, siis kas võiks teha mingisuguse kokkuleppe õpetajatega, kus oleksid kas mingid kindlad summad või protsendid paigas, et 2027. aastaks selle tasemeni jõutakse?

Meil on erakordselt keeruline olukord meie majanduses ja eelarvega ka, seetõttu me oleme saanud praegu kokku leppida tuleva aasta eelarve nende võimaluste piires, mis meil on, ja ka riigieelarve strateegia neljaks aastaks nende võimalustega olukorras, kus me oleme teinud otsuseid erinevateks maksutõusudeks, mis suurendavad riigi sissetulekuid.

Kui meil on selge, kuidas nende laekumistega läheb, kuidas läheb meie majandusel, saame me teha ka täiendavaid otsuseid, aga see saab olema alles augustis 2024, kui me neid asju uuesti vaatame.

Nii et praegu ei saa mingisuguseid kindlaid summasid ja protsente?

Ei saa, sest tõesti, meil on laenukoormus ikkagi kõrge, laenud on läinud kallimaks ja me ei saa püsikulusid katta laenu arvelt.

Aga kui mingil hetkel selline kokkulepe tehakse, siis kas see võiks olla ka riigieelarve strateegias, nii nagu õpetajad soovivad?

Kokkulepe peab ikkagi olema kooskõlas riigieelarve strateegiaga. Riik ei saa lubada midagi, mille jaoks raha ei ole. Need asjad käivad käsikäes, et me peame olema suutelised neid lubadusi ka täitma.

Öeldud on, et haridusvaldkonda tuleks kärpida, et kas selline asi on üldse võimalik, et nii palju raha, kui see palgatõusuks lõpuks läheb, sellest valdkonnast leitakse?

Haridusvaldkond on ainuke valdkond, kus me ei kärbi. Kõik investeeringud haridusse ja teadusesse on üle 1,5 miljardi euro, mis on rohkem, kui me investeerime kaitsesse. Seetõttu selles valdkonnas on raha, küll aga tuleb ka selles valdkonnas teha reforme.

Kui on soov õpetajate palka tõsta, siis peavad sellega käsikäes käima ka reformid, et need rahad leida koolivõrgu korrastamise arvelt.

Aga mida see siiski tähendab? 140 miljonit on ikkagi suur raha, mis tuleb leida.

Ongi väga suur raha, see on tõsi. See ei tule kuskilt seina seest, vaid see tuleb maksumaksja taskust ja seetõttu me peame sellega käima ümber väga vastutustundlikult. Kui me võtame õpetajate palgad, siis probleem on ju palju selles, et osad õpetajad töötavad väga suure koormusega ja osad õpetajad seda koormust kätte ei saa ja seetõttu ka mitte seda palka. Ehk siis selleks, et see oleks ühtlasemalt jaotunud, tuleb teha koolivõrgu reform, mida peaks haridusministeerium haridusministri näol vedama.

Ka haridusminister on öelnud, et sellist raha ei suudeta leida muul juhul, kui et tuleb ikkagi nii-öelda kärpekoll lasta käima.

Kui me võrdleme näiteks Euroopa riikidega, siis me oleme vist kolmas kõige suurem panustaja haridusse. Seega raha seal on. Lihtsalt küsimus on selles, milleks me seda kasutame. Haridusminister oli eelarve läbirääkimiste juures iga päev ja sai praktiliselt kõik need asjad, mida ta küsis, riigieelarvesse. Ja ta teab väga hästi, mis need seisud on ja teab ka väga hästi, et me ei saa anda lubadusi, millele meil katteid ei ole.