Dubai valitseva perekonna šeigile Ahmed Dalmook Al Maktoumile kuuluv eraettevõte Blue Carbon sõlmis sel aastal esialgsed kokkulepped Libeeria, Tansaania, Sambia, Zimbabwe ja Keenia valitsustega, mis võimaldavad ettevõttel müüa rahvusvahelisel turul süsinikukvoote, mis põhineksid nende riikide metsade süsinikutalletusel.

Õigel hooldamisel ja majandamisel neelavad metsad atmosfääris oleva süsinikdioksiidi ning metsadesse koguneva süsiniku ees on võimalik väljastada süsinikukrediite, mida ostaks teistes riikides tegutsevad saastajad.

Kliimaaktivistide sõnul võivad sellised lepingud mõjutada novembri lõpus Araabia Ühendemiraatides toimuvat kliimateemalist tippkohtumist COP28, mille raames soovivad riigid leppida kokku ülemaailmses kvoodi- või süsinikukrediidikaubanduses.

Maailmas eksisteerib palju riiklikke ja rahvusvahelisi kohustuslike heitmekvootidega kauplemise turge, millest tuntuim on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem. Kokku hinnatakse nende süsteemide koondmahtu 900 miljardi dollari suuruseks.

Selle kõrval eksisteerib vabatahtlik süsinikukrediitide süsteem, kus krediitide ostjatena on pahatihti lääneriikide ettevõtted ja müüjatena arengumaad. Antud skeemi puhul pole krediidi ostmine kohustuslik, vaid enamasti kasutatakse seda turundustegevuses ning näitamaks investoritele, et ettevõte on püstitanud endale vabatahtlikke kliimaeesmärke.

Ühe süsinikukrediidi väärtuseks on ligikaudu tonn atmosfäärist eemaldatud süsinikdioksiidi. Seda saab tekitada näiteks tuulikute rajamise või puude istutamisega. Süsinikukrediidi ostjad saavad krediiti ostes enda süsinikuheitmeid tasakaalustada. Samas on sõltumatud teaduslikud uuringud selle lähenemise kahtluse alla seadnud, kuna tihti on deklareeritud projektide süsinikumõju väiksem kui nende eest väljastatud krediitidel kirjas.

Blue Carboni süsinikukaubanduse kokkulepped hõlmavad näiteks 20 protsenti Zimbabwe ja 10 protsenti Libeeria maa-alast. The Wall Street Journali ajakirjanike kätte sattunud dokumentide järgi saaks Libeeria esimese kümne aasta jooksul ainult 30 protsenti krediitide müügist ja 70 protsenti läheks Blue Carbonile. Seejärel jaguneks tulud pooleks. Kokkulepe kehtiks tervelt 30 aastat.

Kokku kavatseb Blue Carbon müüa süsinikukrediite vähemalt 243 000 ruutkilomeetri Aafrika metsadesse talletatava süsiniku eest.

Paljud arenguriigid ja fossiilkütuseid ekspordivad maad soovivad, et COP28 kõneluste käigus lubataks väljastada süsinikukrediite ja müüa neid uuel rahvusvahelisel heitmekaubanduse turul ära jäänud heitmete eest. Ära jäänud heitmed on süsinikdioksiid, mis ei sattunud atmosfääri, sest näiteks metsa raiumise asemel otsustati see säilitada.

Melbourne'i Ülikooli teadur Kate Dooley ütles The Wall Street Journalile, et kui COP28 kliimakõneluste käigus kiidetakse sellised süsinikukrediidid heaks, siis Blue Carboni lepingute väärtus tõuseb oluliselt, kuid see ei aita kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Dooley sõnul on vaja tegelikku heitmete vähendamist 2050. aastaks, mitte raamatupidamislikke lahendusi nagu süsinikukrediidid.