"Eesti nagu ka teised ÜRO kliimakonventsiooni ja Pariisi kokkuleppega liitunud riigid peavad lähtuma nende kahe kokkuleppe eesmärkidest - temperatuuritõus tuleb hoida tunduvalt alla 2 kraadi ning püüelda 1,5 kraadi poole. Selleks koostavad riigid riiklikud kasvuhoonegaaside vähendamise plaanid ja pikaajalised strateegiad. Euroopa Liidu kliimaeesmärgid on seatud vastavalt sellele eesmärgile ning täiendavaid kohustusi meile ei tule," ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ERR-ile.

Klaas selgitas, et konverentsil tehakse esmakordselt pärast Pariisi kokkuleppe sõlmimist 2015. aastal selle vaheülevaade. "Selle käigus selgub, kui kaugel me kollektiivselt eesmärkide täitmisest oleme. Selline ülevaade on vajalik, kuna lisaks eesmärkidele tuleb ka jälgida, et nende täitmiseks ka reaalseid samme tehakse. Eestis oleme alati hoidnud seda praktilist meelt, et suure eesmärgi poole tuleb liikuda läbimõeldud ja järjekindlate sammudega. Seda ootame ka kõikidelt teistelt riikidelt," märkis ta.

Euroopa Liit soovib Dubai kohtumisel jõuda globaalselt eesmärgi võtmiseni, et taastuvenergia osakaalu kolmekordistatakse ning energiaefektiivsust tõstetakse kaks korda, rääkis Klaas kolmapäeval "Terevisoonis".

"Seoses energiakriisi ning Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisega on Euroopa Liit ja sealhulgas Eesti selle eesmärgi endale juba võtnud. Me näeme, et lisaks positiivsele keskkonnamõjule on sellel ka meie julgeolekule oluline mõju. Loodame, et selline suund võetakse ka globaalselt, sest energiasektor on oluline alus, et ka teistel majandusharudel oleks võimekust oma heidet vähendada," selgitas kliimaministeeriumi asekantsler.

Euroopa Liit esineb konverentsi läbirääkimistel ühtsete seisukohtadega, mis lepiti kokku Euroopa Liidu keskkonnanõukogul 16. novembril. "Eesti arutas eelnevalt oma seisukohad läbi riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjonis. COP-il kohapeal toimuvad igapäevaselt EL-i koordinatsioonid, kus lepitakse kokku läbirääkimiste strateegia ja antakse suunised läbirääkijatele. Iga riik saab selles kaasa rääkida ning seda teeb ka Eesti, lähtudes ELAKis kinnitatud seisukohtadest," rõhutas Klaas.

Tegelda tuleb kliimamuutustega kohanemisega

Klaas selgitas "Terevisioonis" Reimo Sildveele, et kuna kliimamuutused juba toimuvad, siis tuleks õppida, kuidas nendega paremini kohaneda.

"Siin on küll Eestil oluline mõelda, kuidas me igas valdkonnas paremini kliimamuutustega kohaneme," rääkis ta.

Asekantsler viitas sellele, et ka Eestis on suvel üha rohkem pikki perioode, kui temperatuur on väga kõrge. Samas ei võta aga Eestis kujundatud linnakeskkond kuumalainetega toimetulekut väga hästi arvesse – näiteks oleks puude all märksa kergem kuumadel suvepäevadel hakkama saada.

Sildvee küsimusele, kas riik plaanib sellest tulenevalt seada näiteks kohalikele omavalitsustele kohustusi, viitas Klaas septembris alanud kliimaseaduse koostamisele.

"Selle eesmärk ongi paika panna, mis samme me peame tegema selleks, et kliimamuutusi ära hoida või pidurdada, saastet ära hoida. Aga teisest küljest tulevad sinna ka põhimõtted, mida me tervikuna, erinevates valdkondades peame arvesse võtma. Kliimakohanemise küsimust peaks minu hinnangul kindlasti seal seaduses reguleerima, sest seda ei võeta siiani piisavalt tõsiselt arvesse," rõhutas ta.

ÜRO kliimamuutuste konverents (ehk UNFCCC osapoolte konverents), mida sagedamini nimetatakse COP28-ks, on ÜRO 28. kliimamuutuste konverents, mis toimub 30. novembrist kuni 12. detsembrini 2023 Dubais Expo Citys. Konverentsi on korraldatud igal aastal alates ÜRO esimesest kliimakokkuleppest 1992. aastal.