Hinnad langesid aasta alguses, kuid tõusid pärast seda, kui Saudi Araabia ja Venemaa juhitud naftat eksportivate riikide ühendus OPEC+ vähendas tootmismahte. Teine suur hüpe toimus pärast 7. oktoobril aset leidnud äärmusrühmituse Hamasi rünnakut Iisraelile, sest investorid kartsid konflikti laienemist teistesse Lähis-Ida riikidesse.

Nüüdseks on aga hinnad uuesti langenud. Neljapäeval langes Euroopas kaubeldava Brenti nafta hind 4,1 protsenti 77,84 dollarini barreli kohta ning USA-s kaubeldava WTI nafta hind langes 4,4 protsenti 73,23 dollarini barreli kohta.

Analüütikute sõnul mõjutas hindu energeetikastatistikat avaldava riikliku USA energiainfo ameti (EIA) kolmapäevane teade, et toornafta varud riigis kasvasid eelmisel nädalal 3,6 miljoni barreli võrra ning ulatuvad praegu 421,9 miljoni barrelini. Reutersi analüütikud ennustasid ainult kasvu 1,8 miljoni barreli võrra.

"Need hinnalangused on põhjustatud pakkumise ja nõudluse tasakaalu muutmisest. Pakkumine pole enam nii piiratud, nagu eeldati. Samas ei ennusta me, et hinnad langeksid palju veel," ütles majandusuuringute ettevõtte Capital Economics ökonomist Edward Gardner.