Kahe nädalaga on Tallinna linnavalitsus oma istungitel otsustanud lõpetada 52 venima jäänud ja mitteaktiivset planeeringumenetlust. Mõne algatamisest on möödas juba üle 20 aasta, mõnel kuus aastat. Keskmine vanus on lõpetatud menetlustel umbes 10 aastat, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Madle Lippus. Taolisi lõpetamisi on linnal plaanis järgmiste nädalatega otsustada veel.

"Omanikele on ka märku antud, et detailplaneeringu menetlus on pikalt mitteaktiivne olnud ja nüüd on plaanis see lõpetada. Lõpetamise põhjus on selles, et sageli on need algatatud nii ammu, et linnaehituslikud seisukohad on niivõrd palju muutunud, et igal juhul tuleks ametil väljastada uued lähtetingimused. Aga sellisel juhul on seda kõike mõistlik teha puhtalt lehelt, sest ka arendajale see mingit ajalist võitu ei annaks, kui selle vana menetlusega edasi minna, sest see muudab menetluse hoopis segasemaks ja keerulisemaks," lausus Lippus.

Arendajatele anti ka teada, et linnal on kavas detailplaneering lõpetada. Mõnel juhul saadi arendaja nõusolek, paljudel juhtudel aga ei saanud linn mingit vastust.

"Või on siis kunagi taotluse esitanud ühing näiteks likvideeritud. Praeguseks on olnud üks juhtum, kui on öeldud, et ei, tegelikult me tahaksime menetlusega edasi minna. Aga kuivõrd seal on linnaehituslikud seisukohad aegunud, siis nüüd amet koostab uusi lähteseisukohti ja vist see uus (algatamise) taotlus on meile sisse tulnud ka," lausus Lippus.

Lisaks on ka juhtumeid, kus on küll algatatud detailplaneering, kuid ühel hetkel on arendajale väljastatud hoopis projekteerimistingimused ja nendega edasi mindud. "Lihtsalt on valitud teine meetod nii-öelda eesmärgini jõudmiseks," ütles Lippus.

Edasi minnakse mõned aastad seisnud menetluste uurimisega

Teine põhjus mitteaktiivsete menetluste lõpetamise peitub vahepeal muutunud seaduses: 2015. aastal jõustus uus planeerimisseadus, kus nõutakse, et enne seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus viiakse lõpule hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks. Teisisõnu on detailplaneeringu algatamisest kehtestamiseni kuluv mõistlik aeg seaduse järgi kolm aastat.

Tallinn on ent täis platse, mis on aastaid olnud tühjad või kus asub tühi hoone või kuhu on rajatud näiteks ajutine parkla nagu oli aastaid kesklinnas endisel kunstiakadeemia (EKA) krundil.

"Me hakkame selguseni jõudma tasapisi, palju selliseid planeeringuid ja kohti on, neid on tõesti palju. Selle EKA krundi planeeringu me kehtestasime ära ja nüüd seal hakatakse ka ehitama. Ja see on väga tore, sest see oli tõesti pikka aega selline parkla keset linna. Just selliseid parklamaastikke või krundi kasutusi, mis linnapilti ei rikasta, nende puhul me kindlasti saame kuidagi kaasa aidata, et neid kesklinnas vähendada," lausus Lippus.

Abilinnapea sõnul minnakse pärast esimest reha edasi, et aru saada, millised planeeringute registris olevad menetlused on päriselt aktiivsed.

"Meil on tegelikult veel selliseid menetlusi, mis ei ole seisnud 10 või 20 aastat, aga mille edasiliikumine on olnud ka aeglane. Ja järgmiseks me plaanimegi jõuda nende menetlusteni. Ja arendajaga kokku saada, ära kaardistada arendushuvi ja ka nende osas jõuda lõpptulemuseni, et kas siis liikuda nendega edasi ja kokku leppida, et kuidas me nendega edasi liigume. Või kui tõesti huvi on tegelikult raugenud, siis nende osas ka jõuda lõpetamiseni," lausus Lippus.

Osa süüd planeeringute venimises ka arendajatel

Registri puhtaks rookimise tagajärg peaks olema , et linnaplaneerimise amet saaks töö kiiremaks ja tulemused paraneksid, ütles Lippus. Kriitikanooli Tallinna linnavalitsuse pihta detailplaneeringute menetluste venimise asjus on tulnud arendajatelt palju. Alati pole süüdi linn, nentis Lippus.

"On planeeringuid, mille menetlus on võtnud aega 10 aastat, aga see ei ole alati mitte sellepärast, et linnaplaneerimise amet ei annaks piisava kiirusega tagasisidet. Sageli need pikad planeeringumenetlused tulenevad ka sellest, et arendaja ise võtab paar aastat mõtlemisaega või isegi kolm või neli või viis aastat," nentis Lippus.

Linna eesmärk on jõuda seaduses ettenähtud tähtajani ehk et planeering jõuaks kehtestamiseni kolme aasta jooksul. "See eeldab, et mõlemad osapooled töötavad see ette nähtud kolm aastat tõesti järjepidevalt eesmärgi saavutamise nimel. Need lühemad tähtajad ei saa tulla ainult linnaplaneerimise ameti töö kiirendamisest, vaid see tõesti peab olema hea koostöö arendajatega," ütles Lippus.

Vahepealne pöörane inflatsioon hindades võib tähendada, et mõnigi varem algatatud planeering võib arendajal tekkinud kõhkluste tõttu seisma jääda. Lippuse sõnul saab siis linn aidata arendajal näiteks leida krundile ajutise lahenduse.

"Siis linn saab võib-olla aidata kaasa mõelda, et milline funktsioon või kasutus nii-öelda vaheajal kõige mõistlikum oleks. Ja kas me saame kuidagi, kas oma mõtete või mingisuguste regulatsioonide muutmisega toetada seda, et linnaruum, eriti siis kesklinnas ja kesklinnaga piirnevatel aladel, tühja ja kasutuna ei seisaks," ütles Lippus.

Lõpetatud menetluste hulgas ka BLRT plaanid Kopli poolsaare tipuga

Seni on linnavalitsus lõpetanud viimase kahe istungiga 52 mitteaktiivset detailplaneeringut. Enim on neid planeeringuid Lasnamäel (12), Kesklinnas (10) ja Mustamäel ning Nõmmel (9).

Märkimisväärsematest planeeringutest on nende hulgas BLRT Grupi plaanid Kopli poolsaare tipus, kus kinnine sadamaala taheti muuta avatud alaks, kavandada sinna "kvaliteetne linnakeskkond" ja Kopli tänav 103 krundi rekonstrueerimine sadamaalaks. See detailplaneering algatati 2004. aasta märtsis. BLRT Grupp detailplaneeringu lõpetamise vastu ei olnud.

Lõpetati ka planeering, millega toonane Merimetsa spordiklubi soovis Kolde puiestee 75 ehk Hipodroomi piirkonda planeerida tänapäevase ratsaspordibaasi. Planeeringu järgi pidi alale ehitatama ka 164 korterit. Vahepealsetel aastatel võeti ala aga kaitse alla. Planeering algatati 2011. aastal.

Samuti lõpetati vanalinnas Aia tn 7/Uus tn 12 ja lähiala detailplaneering, mille koostamise eesmärk oli endise Kaubahalli kinnistule uushoonestuse rajamine vastavalt arhitektuuriajaloolistele eritingimustele. See planeering algatati 2001. aastal.

Lõpetati ka 2004. aastal algatatud Rootsi Mihkli kiriku laienduse planeering. Seal oli kavas Rüütli tänav 3, 3a ja 5 kinnistule pastoraadihoone ja abihoonete taastamine nende endistes ehitusmahtudes.