Reisidokumentideta piiriületajaid saabus Kagu-Soome ka reedel. Neid polnud massiliselt, kuid nad muutsid rutiini Vene-Soome piiriületuspunktides ja mõjutavad tulevikus piiriülest liiklust mitte ainult Soomes, sest enamus Euroopa ja Venemaa vahel reisijatest hakkab otsima uusi teid sihtkohta jõudmiseks.

"Aktuaalne kaamera" rääkis reedel Vaalimaa piiripunktis piiriületust oodanud inimestega. Rootsi proua selgitas, et käib Venemaal ravil. "Mina olen pärit Malmöst, Rootsist. Ma ei käi Venemaal väga tihti, aga ma olen sel aastal olnud seal kaks korda," ütles Anna.

"Mina elan Suurbritannias juba palju aastaid. Venemaal käin ikka päris tihti," sõnas Oksana.

"Olen pärit Peterburist. Elan Soomes. Oleme sõja lapsed. Mida teha? Seal elab mu mehe õde. Käisime neil külas. Siin käisime. Praegu on jube sõita," ütles Tatjana.

Legaalsed piiriületajad arutasid, kuidas oma reisimist edaspidi planeerida.

"Järgmine kord – arvan, et see on järgmisel aastal ja siis lähen Eesti kaudu. Loodan, et piir on ikka veel avatud," rääkis Anna.

"Ma arvan, et valin mingid muud teed – Türgi, Ühendemiraatide, võib-olla Poola kaudu?" ütles Oksana.

"Otsime varianti. Kolm piiriületuspunkti jäeti lahti. Põhja pool – seni oli 470 kilomeetrit, siis sõidame 1000 kilomeetrit," ütles Tatjana.

Yle rääkis reedel Imatra piiripunktis Venemaale pääsu ootavate inimestega.

"Mõne hullumeelse piiriületaja tõttu kannatavad süütud inimesed," ütles Ylele äsja Venemaal oma autot tankinud Elmeri Pussi Imatra piiripunkti lähedal.

Idapiiri lähistel aladel on aastaid olnud kombeks osta odavat kütust Venemaalt.

Kuigi valitsus manitses elanikke vältima turismi- ja tankimisreise Venemaale, on paljud idapiiri lähedaste alade elanikud jätkanud tavapäraseid tankimisreise Venemaal.

Samuti hakkas ebaseaduslike piiriületuste arv kasvama. Reedel oli Kagu-Soome piiripunktides asüülitaotlejate arvu tipp-päev. Kui kolmapäeval saabus üle piiri 75 ja neljapäeval 26 asüülitaotlejat, siis reede kella 18-ks tõusis nende arv juba 96-ni.

Asüülitaotlejad hakkasid saabuma ka põhjapoolsematesse piiripunktidesse. Reede pärastlõunal taotles asüüli Põhja-Karjala piiripunktides kolm inimest, teatas Põhja-Karjala piirivalve sotsiaalvõrgustikus X (varem Twitter).

Siiski ei tundu piirivalve hinnangul juhtum esialgu olevat seotud Kagu-Soomes ja Kainuus täheldatud varjupaigataotluse plahvatusliku kasvu nähtusega.

Kagu-Soome piirivalve ametniku Ville Kuusisto sõnul valmistutakse piiril olukorra halvenemiseks ehk selleks, et pärast piiripunktide sulgemist püütakse piiri ületada veelgi suuremas mahus.

"Valmistume selleks juhendamise ja juhistega. See tähendab, et nad liiguksid piiripunkti, mis on avatud ja asüülitaotlused tehakse tsentraaliseeritult," ütles Kuusisto Ylele.

Piiril on ka oht, et sagenevad ebaseaduslikud piiriületused.

Kuusisto sõnul on sellekski ettevalmistusi tehtud. Piirivalvet tõhustati seal, kus on see ohuhinnangu järgi kõige vajalikum.

Soome on sulgenud neli piiriületuspunkti. Kaugemal põhjas on praegu veel neli avatud, kuid Soome ei välista ka nende sulgemist, kui Venemaa-poolne migratsioonisurve jätkub. Soome õigusteadlased on avaldanud aga kahtlust, kas valitsuse otsus piiripunkte sulgeda üldse vabastab Soomet kohustusest varjupaiga taotlusi vastu võtta, kui keegi piiripunkti ilmub ja sellise esitab.

EL süüdistab Venemaad asüülitaotlejate häbiväärses ärakasutamises

Euroopa Liit süüdistas reedel Venemaad asüülitaotlejate kasutamises teistele riikidele surve avaldamiseks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen arutas neljapäeval peaminister Petteri Orpoga olukorda Soome piiril.

"Venemaa viis migrante ära kasutada on häbiväärne," ütles von der Leyen.

EL-i pressiesindaja Christian Wigand ütles reedel, et Brüssel on märganud dokumentideta asüülitaotlejate arvu kasvu Soome ja Venemaa piiril.

"Jälgime olukorda tähelepanelikult. Oleme ühenduses Soome võimude ja piirivalvega," ütles Wigand.