Soome sulges ööl vastu laupäeva neli piiripunkti Venemaaga ja nädalavahetusel ilmusid videod maadlusest Soome idapiiril. Kas Soomes on alanud Venemaa hübriidrünnakuga rändekriis? Vastus oleneb sellest, mida kriisiks pidada. Nädalavahetuse jooksul ületas Soome idapiiri umbes 300 inimest.

"Kui me võtame idapiiri, siis selle aasta jooksul on olnud kuni Bulgaariani välja illegaalseid sisenemisi 5000. See on olnud tegelikult väga tagasihoidlik number võrreldes näiteks Vahemere keskosaga, kus illegaalseid sisenemisi on 145 000 juures," ütles Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve agentuuri Frontexi peadirektori asetäitja Uku Särekanno.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor ja välispoliitika programmi juht Kristi Raik ütles, et küsimus pole arvudes, vaid selles, kuidas ühiskond olukorda tunnetab.

Soomes on olukord idapiiril kõneaine number üks ja Soome valitsus ei välista kõigi piiripunktide sulgemist idapiiril. Kõlab nagu kriis. Ja idapiir on hoopis erinev julgeolekukeskkond kui Lõuna-Euroopa, ütles Särekanno.

"Ja see, kes on teisel pool piiri. Teisel pool piiri opereerib FSB, mis on julgeolekuorganisatsioon, endise KGB järeltulija ja raporteerib otse presidendi administratsioonile. Ja kui see panna konteksti, et traditsiooniliselt ei ole suuri rändevooge olnud siin ja järsku hakkavad numbrid hüppeliselt kasvama siin piirkonnas, siis võib seda tõlgendada kui julgeolekuoperatsiooni," selgitas ta.

Kolm aastat tagasi leidis Frontex vähem kui kahe nädalaga 100 inimest appi Leedu-Valgevene piirile. Soome-Vene piirikriis erineb Valgevene omast, ütles Euroopa hübriidohtudega võitlemise kompetentsikeskuse võrgudirektor, Soome piirivalves töötanud Jukka Savolainen.

"Pole teateid sellest, et Venemaa oleks aktiivselt vedanud kolmandatest riikidest spetsiaalselt inimesi oma teritooriumile. Pole ka näha, et Venemaa oleks jõuga ajanud varjupaigataotlejaid Soome piirile," ütles Savolainen.

Samuti liiguvad piiri ületada soovijad seni ainult piiripunktidesse, nii et piirivalve ei pea neid maastikul otsima.

Savolaineni hinnangul on Soome valitsus üllatavalt jõuliselt ja õigesti reageerinud.

"Praegu on kõige olulisem, et sotsiaalmeedias leviks sõnum – kes plaanib sellist retke ette võtta, saab teada, et ei pääse kuhugi ning jätab minemata.

Sest proovijaid oleks miljoneid, kui kusagil vaba koridor tekiks. Mis Soome piiriproovijaid puudutab, siis Savolainen ei näe nende hulgas palju selliseid, kes tegelikult varjupaika vajaks, kelle elu ja tervis oleks ohus seal, kust nad Soome piirile tulevad.

"Need inimesed, kes on tulnud Venemaalt Soome, on saanud Venemaa viisa, nende seas on tudengeid. On ilmselge, et Venemaal ei ahistata neid kuidagi," selgitas Savolainen.

Idapiiril punktide sulgemisel on veel üks osapool – venelased ja Venemaa ääreriikide kodanikud, kes on harjunud Peterburi kaudu läbi Soome Euroopa ja Venemaa vahel pendeldama. Soomes elab 30 000 venelast, kuid piiripunktide nagu Vaalimaa kaudu käib inimesi ka mujalt Euroopast.

"Minul elavad sugulased Vinnis, Rakveres. Mul on sugulased Soomes. Mul on sugulased Piiteris, Irpenis Kiievi lähedal. Mida teha? Mul on elamisluba. Nii kaua, kuni ema elas, ta palus mul teist kodakondsust mitte võtta. Ma käin ema haual. Soomes on maetud mu mees. Ma ei saa praegu ei siia ega sinna," rääkis Tatjana.

Nad on nördinud, paljud vihased. Aga kelle peale? Kes on süüdi, et Soome piiripunkte sulges? Vaalimaa on omamoodi vene ostukeskus, kus suurtes hallides ja odavmüügipoodides käisid vanasti ostlejad Peterburist ja kaugemaltki. Müüjad on siiani enamuses venelased, kes räägivad soome keelt. Kuid parklad on tühjad, odavmüügipoodidel taba ees. Tegelikult on miljoneid venelasi, kes tunnevad end maailmast äralõigatuna. Keda nemad selles süüdistavad?

"Keegi pole süüdi. Selline olukord on välja kujunenud. Tavalised inimesed kannatavad. Meie ei tee poliitikat," ütles Tatjana.