X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Teadur rändesurvest Soomele: me ei tea, mida Venemaa saavutada tahab

Foto: ERR

Soome on praegu tegutsenud Venemaalt tulevale rändesurvele otsustavalt ja mõistlikult, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Ivo Juurvee "Välisilmale". Tema sõnul on aga praegu keeruline prognoosida, millised võivad olla Venemaa järgmised sammud, sest pole ka teada, mida Venemaa tegelikult saavutada soovib.

Juurvee hinnangul on Soome oma rändesurvesse õigesti suhtunud.

"Kui külma sõja ajal oli selline KGB ütlus, et liha pole kala ja Soome pole riik, siis need ajad on nüüd, tundub, jäädavalt möödas. Soome on käitunud üsna kotkalikult ja otsustavalt, mis nähtavasti on mõistlik, et panna sellisele tegevusele piir enne, kui asi läheb käest ära," rääkis ta.

Seda, et Soome piiridele võiks tekkida väga suur rändesurve, Juurvee pigem ei arva. "Aga arvan, et see on pigem rahustav, et kui sellega said omal ajal hakkama Poola ja Leedu koos teiste riikide abiga, siis miks ei peaks saama ka Soome. Kuigi Soome piir on mõnevõrra pikem, aga seal on rida muid asju ka. See ida pool piiri olev logistikavõimalus ja teedevõrk seab piirangud, kui palju inimesi sealt läbi lükata," lisas ta.

Juurvee selgitas, et kuigi lisaks rändesurvele on mitu võimalust, kuidas riigid saavad üksteist mõjutada, siis Venemaal on need võimalused vähenenud.

"Riikide erinevaid mõjuhoobasid on kaardistatud, ma arvan, viimase umbes 40 aasta jooksul ja laias laastus võiks need olla diplomaatilised, informatsioonilised, sõjalised ja majanduslikud, kui väga laialt vaadata. Diplomaatia Venemaa puhul ei ole enam eriti efektiivne. Veto ÜRO julgeolekunõukogus on neil küll olemas, aga mingid muidu diplomaatilised ofensiivid pärast sõja eskaleerumist eelmisel aastal väga efektiivsed pole," rääkis Juurvee ja lisas, et propaganda ehk informatsiooni hoovaga tegeleb Venemaa vaikselt kogu aeg, kuid ka seal on mõju pisut vähenenud ja tegutseda tuleb peamiselt sotsiaalmeedias.

"Sõjalised meetmed on väheusutavad, sest nende sõjaväel on praegu palju tegemist Ukrainas ja ei tundu küll, et neil võiks olla mingeid reserve, millega hakata Soomega tüli norima. Mis majandust puudutab, siis on ka võimalused üsna piiratud, eriti Venemaa poolt, sest sanktsioone on neile kehtestatud järjest ja tänu sellele on ka kaubavahetuse ja Venemaaga majandussuhtluse mahud järjest vähenenud," rääkis teadur.

Samuti on Juurvee sõnul Venemaa luuretegevust Skandinaavias diplomaatide väljasaatmiste läbi kärbitud.

Ta tõdes, et siiski ei ole ju teada, mida Venemaa võib veel välja mõelda.

"Ma arvan, et me ei saa ka päris täpselt aru sellest, mida Venemaa konkreetselt saavutada tahab. Üks teooria on see, et lihtsalt segadust tekitada, aga kui nad tahaks Soomet praegu hirmutada, siis kindlasti see niimoodi välja ei tule. Võimalik on ka see, et nad sooviksid ise nende piiride sulgemist ja oma kodanikel läände reisimise keerulisemaks teha. Sellisel juhul see võiks olla üks võimalus, kuidas seda kellegi teise kaela ajada, et mitte oma kodanike viha alla jääda. Aga üldiselt muidugi kõik on võimalik, aga ma ei oskaks selle koha pealt spekuleerida, mida nad järgmiseks teevad," rääkis Juurvee.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm", intervjueeris Tarmo Maiberg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: