Vaikne ja viisakas Tiskre tundub ootamatu koht solvumiseks. Ain Böckler oli üks esimesi majaomanikke, kui toona uudse kontseptsiooniga kinnine elurajoon paarkümmend aastat tagasi Tallinna ja Tabasalu vahele rajati ja kuulus mõnda aega ka elanikke ühendava MTÜ juhatusse. 2021. aasta juunis kirjutas Böckler elanike meililistis, et selle MTÜ veebiküljel ripub vananenud põhikiri.

Kui ühtegi reaktsiooni ei järgnenud, kirjutas mees 8. juulil samas listis uue kirja. "Peale seda siis üks MTÜ liige, Kairi Künka kirjutas meie üldlistis kõigile inimestele nähtavalt: "Tere, Ain. Eestis on 24 tundi mitmed meditsiiniasutused, kuhu poole võib pöörduda oma küsimustega ja ei ole vaja Tiskre e-listi selleks kasutada." Mis põhjusel mind põhikirja meeldetuletuse ja ajakohastamise pärast kohe soovitati meditsiiniasutusse pöörduda, ei oska öelda," rääkis Böckler.

Markantne on, et lisaks sellele, et Kairi Künka kuulub samuti Tiskre Elanike MTÜ-sse, on ta kõrge diplomaat: 56-aastane daam oli 2021 suvel Eesti konsul New Yorgis ja on praegu suursaadik Iirimaal.

Ain Böckler, kes on eraettevõtja ja Rae vallavolikogu liige, leidis, et talle saadetud vastus üle 150 majaomaniku ühendavas listis oli solvav, seda enam, et 56-aastane mees on harrastuspiloot ja käib seetõttu regulaarselt tervisekontrollis.

Ehkki mõlemal on maja Tiskres, pole Böckler Künkat kunagi enda teada näinud, temaga vahetult rääkinud ega oska oletada, mis sundis halvasti ütlema. Ta võttis appi jurist Robert Sarve, kes kirjutas ebadiplomaatiliselt väljendunud diplomaadile kaks nõudekirja, kus palus samas listis vabandada ja hüvitada raha, mis kulus advokaadil nende kirjade koostamiseks – kokku 672 eurot.

Selgub, et end solvatuna tundnud tiskrelane esindab kasvavat trendi. Ilma iga juhtumit pulkadeks lahti võtmata ei ole küll võimalik lõplikult öelda, aga "Pealtnägija" uuring kohtulahendite registris näitab, et kümne aastaga on solvamis- ja solvumishagide hulk umbes seitsmekordistunud. Näiteks lahendeid, mis puudutavad ebaõiget väärtushinnagut või tegelikkusele mittevastavat asjaolu, oli aastal 2012 maakohtutes viis ja aastal 2022 juba 35 ning kümne aasta peale oli kokku üle 180 sellise lahendi. Trendi kinnitavad ka praktikud.

"Mulle tundub kõigepealt, et me elame sellises solvumise ja solvamise ühiskonnas. Ja kui ühiskond on polariseerunud, inimesed kipuvad üksteisele halvasti ütlema, siis probleemid eskaleeruvad ja mingil hetkel siis jõutakse ka kohtusse," arutles vandeadvokaat Ants Nõmper.

Vandeadvokaat Mari Männiko täiendas, et tavapärastele nii-öelda meediavaidlustele on lisandunud sotsiaalmeediavaidlused, juurde on tulnud ka palju kommentaariumivaidlusi.

"Ja ilmselt kolmas põhjus on see, et tegelikult ka juristid-advokaadid on leidnud üles nagu ärisoone ning ise aktiivselt propageerivad ja kutsuvad inimesi üles oma õigusi kaitsma. Mis iseenesest on ju hea, aga igal õiguse kaitsmisel on tegelikult ka oma varjukülg ja oma hind," ütles Nõmper.

Nõmper sattus meediavaidlustega tegelema ligi 20 aastat tagasi, kui oli märgiline protsess Vjatšeslav Leedo versus Delfi seoses kommentaariumiga ja on sest saati esindanud hulka erinevaid meediamajasid, seal hulgas ERR-i ja "Pealtnägijat". Mari Männiko esindab Delfi Meediat ja Õhtulehte, kus kogu aeg on pooleli paarkümmend vaidlust. Maria Mägi-Rohtmets on pika karjääri kestel laimuhagides esindanud prominente Tiit Pruulist Indrek Tarandini. Ja Robert Sarv – otsustades kasvõi selle järgi, et tal on eraldi sellele pühendatud veebileht – on viinud laimuhagide esitamise lausa tööstuslikule tasandile. Kõik nad kinnitavad, et kui varem olid hagid nö klassikalise meedia vastu või seal avaldatuga seoses, siis viimasel ajal on juurde tulnud üksikisikute vahelised solvumised muudes kanalites – nagu tüli kahe lugupeetud kodaniku vahel Tiskres.

Sarve hinnangul peitub mahu kasvu põhjus selles, et inimesed on järjest teadlikumad oma maine kujundusest ja soovivad selle eest ise aktiivselt seista.

"Loomulikult tekib konflikte ja probleeme, aga inimestel seda leppimisvõimekust kipub tänapäevases ühiskonnas väheks jääma. Võiks ju vabandada ja eluga edasi minna, ei peaks ju seda kohtusse viima," leiab Nõmper.

Ants Nõmper on laimuga seoses esindanud nii peaminister Kaja Kallast kui ka tolle abikaasat Arvo Hallikut, kes ei võtnud nende kohta avaldatut naljaga. Viimati septembris pälvis palju tähelepanu, kui advokaat esitas Halliku nimel nõudekirja endisele Tartu Ülikooli õppejõule Valdar Parvele, sest too väitis Eesti Päevalehe arvamusartiklis, nagu oleks Kaja Kallas variosanik kurikuulsas logistikafirmas. Juhtum tekitas arvamustormi, sest paljud kogesid, et 1500-eurone nõudekiri pensionärile oli suukorvistamine.

Nõmperi sõnul ongi 1500 keskmine summa, mida tegelikult kohtupraktikas välja mõistetakse.

Kui see juhtum lahenes Nõmperi hinnangul härrasmehelikult, siis Tiskres härrasmehelikku leppimist ei toimunud. Solvamistüli läks kohtusse ja – pikemalt ümber jutustamata – esimene aste andis õiguse täielikult Böcklerile. Mehele mõisteti mittevaralise kahju hüvitisena 1000 eurot, varalise kahjuna üle 1000 ja õigusabikuludena üle 2000 euro, lisaks kohustati naist vabandama.

Enamik advokaate kinnitab, et laimuhagid pole siiski kullaauk. Eestis on küll esitatud hiigelnõudeid – näiteks suurärimees Margus Linnamäe firma nõudis Eesti Ekspressis ilmunud artikliga seoses kaks miljonit eurot, aga kaotas ega saanud midagi; jõukas elunautija Iraj Zand rääkis "Kuuuurija" saatega seoses samuti miljonihagidest, aga sai vaid 10 000. Praegu suurim hüvitis ebaõigete faktiväidete tõttu puudutab üllataval kombel hoopis advokaat Paul Kerest, kes võrdles raadiointervjuus eksminister Mailis Repsi ja peaminister Kaja Kallase sünnipäevasid. Nõmper andis kolleegi peaministri nimel kohtusse ja saavutas esimeses astmes võidu, mis tõi 15 000 eurot hüvitist ja teist sama palju õigusabikuludena.

"Ta võrdles kahte sündmust ja leidis või andis mõista, et tegelikult, kui üks võis kasutada riigi raha ürituse korraldamiseks, siis seda võis teha ka teine. Aga antud juhul peaminister ei kasutanud riigi raha enda sünnipäeva läbi viimiseks. Ja see ongi see punane joon, mille siis kolleeg kahjuks ületas, aga pean ka vajalikuks rõhutada, et tegemist on alles esimese astme kohtuotsusega, mis pole jõustunud," selgitas Nõmper.

Siin jõuamegi selleni, mida rõhutavad kõik kogenud juristid – esimese astme võit ei tähenda tihti veel suurt midagi. On mitu märgilist juhtumit, kus kõrgem kohus pöörab otsuse 180 kraadi ringi ja pealegi tulevad näiliselt ühetaolistes kaasustes erinevad otsused. Näiteks raadiohääl Alari Kivisaar käis kohut tegelasega, kes võrdles teda sotsiaalmeedias mehe suguelundiga, ja seltskonnatäht Brigitte Susanne Hunt hages tüüpi, kes võrdles teda prostituudiga. Mõlemad Robert Sarve kliendid kaotasid esimeses astmes, aga said kõrgemates astmetes õiguse ja paarisajaeurose hüvitise.

Tallinna ringkonnakohtu kohtuniku Neve Uudelti sõnul peab avaliku elu tegelasel olema taoliste juhtumite suhtes kõrgem valulävi ja ta peab taluma enam kriitikat kui nii-öelda tavainimene. Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa meelest on aga ikkagi ka sellel piir, kui palju inimene peab ära kannatama.

Tiskre tülis vaidlustas diplomaat kaotuse ringkonnakohtus. Asja menetlev kohtunik Neve Uudelt vaatas asjale otsa ja tegi tänavu märtsis esmalt pooltele kompromissettepaneku: Künka vabandab Tiskre elanike listis Böckleri ees, aga menetluskulud jäävad poolte kanda.

Künka, kes oli seni oma eksimust eitanud, võttis nüüd esindaja vahendusel kompromissi vastu. Böckler oli selle üle rõõmus, aga... "Mul olid vahepeal tekkinud advokaadile materiaalsed kulud ja mitte väikesed. Ja sellepärast soovisime selle kompromissettepanekuga, et oleme nõus, et mulle ka kompenseeritaks reaalselt advokaadikulud," ütles Böckler.

Arvestades, palju ta oli juba kulutanud, ning seda, et esimeses astmes anti õigus täielikult talle, otsustas Böckler sellisest kompromissist loobuda. Aprillis tuli aga ringkonnakohtust tema jaoks šokeeriv otsus, mis andis õiguse täielikult Künkale.

"Ringkonnakohus leidis, et selles vaidlusaluses lauses ei sisaldunud ebaõiget faktiväidet selle kohta, milline on selle kirja adressaadi vaimne tervis. Selle kirja fookus ringkonnakohtu hinnangul oli mujal," selgitas Uudelt.

"Ma saan aru, et loodi pretsedent, et me võime kõiki inimesi, sõltumata tema olekust ja kohast, kohe iseseisvalt diagnoosi panna ja keegi enam ei saa seda öelda, et sa oled nagu halvasti tema kohta öelnud," kommenteeris Böckler.

Inseneriharidusega mehele ei mahu pähe, kuidas algul pakuti kompromissi, kus vastaspool möönis, et käitus valesti, aga kui ta kulude tõttu keeldus, tuli hoopis otsus, et vastaspool ei käitunud valesti. Asjatundjate sõnul pole see kallutatus või loterii, vaid iga juhtumit vaadatakse eraldi.

Tüli Tiskres, mis algas sisuliselt vananenud veebilehest, kulutas kaks aastat ja läks Böcklerile lõpuks maksma 8000 eurot enda ja vastaspoole õigusabikuludena. Ehkki Eestis on otsus lõplik, kaebas mees veel edasi Euroopa Inimõiguste kohtusse, kus vastaspool pole enam Kairi Künka, vaid Eesti riik.

"Õiglus peab võitma ja küsimus on selles, et miks me ei peaks oma õiguste eest võitlema ja näitama, et siiski õiglus on, mitte ei ole meil mingi kitsarinnaline teatud punt, kes otsustab kõigi meie üle ja kõik," põhjendas Böckler.

Kairi Künka teatas korduvatele päringutele vastuseks, et ei soovi midagi kommenteerida.