Miks see palkade teema teile üldse nii palju muret teeb? Ka pärast seadusemuudatust kerkiks kohtunike palgad tuleval aastal umbes viis protsenti, mis tähendab vähemalt paarisadat eurot. Suurem osa inimesi oleks selle nimel kes teab, milleks valmis.

Eks see on põhimõtteline asi. Esiteks on kohtunike palgad seadusega paika pandud. Seadusega on antud lubadused. Kui nendest nüüd taganetakse, siis see iseenesest häirib õiguskorra kindlust. Selles mõttes ei ole õige võrrelda neid ükskõik kelle teise palkadega.

See on sama hea, kui teil on töölepingusse kirjutatud klausel sisse, et järgmisel aastal teil palk on nii suur ja siis ei saa seda keegi ühepoolselt lihtsalt ära võtta. See on see, miks meie süsteemis on inimesed äärmiselt häiritud, nii kohtunikud kui ka kohtujuristid.

Ja teine moment on see, et kohtunikelt on läbi aastate väga palju sotsiaalseid tagatisi ära võetud. Staažitasud, pensionimaksed, töövõime hüvitised – kõik need asjad on järjest ära võetud väitega, et teil on kindel suur palk, mis suureneb indeksiga. Nüüd on see ka läinud. See on häirinud kohtunikke ja neid mobiliseerinud. Küsimus ei ole summades, vaid küsimus on põhimõtteline.

Kolmas moment on, et me oleme praegu suures põlvkonnavahetuses kohtunikkonnas, kus me otsime kohati tikutulega taga uusi inimesi, keda süsteemi tuua. Ja kui me anname signaali, et neid garantiisid kärbitakse, siis me vähendame ameti atraktiivsust. Paraku ei ole niimoodi, et joostakse tormi kohtunikuametile, ei ole üldse niimoodi.

Kõik need asjad kokku panid kohtunikkonda liikuma ja oma meelsust avaldama. See pole ju minu personaalne lähenemine, vaid Eesti kohtunikkonna enamuse lähenemine.

Novembri alguses kohtusite justiitsminister Kalle Laanetiga. Kas sealt saite siis sõnumi, et kui ise pakute ideid, kuidas raha kokku hoida ja juurde teenida, siis kohtunike palgatõusukõverat ei kärbita?

Kohtumine oli peaministri ja justiitsministriga. Jutt oli tõesti selline, et kas süsteemi seest suudetakse välja pakkuda alternatiive, et palgale arvestatud raha kuidagi teistmoodi katta. Meile anti aega ainult mõni päev. Ja koos riigikohtu kohtunike ja direktoriga me selle kirja kokku panime.

Teie kirjast justiitsministrile tuli välja, otsekui prognoositakse riigieelarves ja eelarvestrateegias riigilõivudest laekuvaid tulusid oluliselt väiksemana kui neid tõenäoliselt laekub. Kui prognoosi muuta, kas sellest juba piisaks, et kohtunike palgad seni plaanitud kujul välja maksta?

No prognoosidega mängimine on alati spekulatiivne. Võib-olla piisab, võib-olla ei piisa. Meie pakkusime välja mõtted, mis on süsteemis olnud juba ammu liikvel, mida võiks teha, et kohtusüsteemi mingil kujul kokku tõmmata kulukuse mõttes. Need võimalused pakkusime alternatiividena, mille seast valida.

Üks alternatiiv, mille te välja pakkusite, oli see, et riigilõivusid kohtuga seotud menetlustes 15 kuni 50 protsenti tõsta. Kirjas märgitakse, et 2021. aastal tõusnud riigilõivud pole täitnud eesmärki aidata vähendada ebaolulisi ja perspektiivituid kohtuvaidlusi.

Kui kõigil teenustel hinnad tõusevad, siis on õige küsimusepüstitus, kas selle teenuse kõrgema hinna peaks kinni maksma otseselt teenuse tarbija või kõik maksumaksjad. Riigilõivude mõte on ju see, et nende kaudu finantseeritakse teenust läbi selle kasutajate, et teised peaksid vähem panustama. Olukorras, kus kõik hinnad tõusevad, on loogiline, et samas tempos ka riigilõivud tõusevad.

Kas niimoodi ei jää võimalus kohtult abi saada mõnele liiga kaugeks?

See võimalus, probleem on alati olemas. Aga selleks on olemas menetlusabi kord. Kui sul ei ole raha lõivu maksmiseks või advokaadi saamiseks, siis sa võid taotleda seda riigi arvel kas järelmaksuga või üldse väiksema hinnaga. Seda tehakse kindlasti edasi.

Teine moment on see, et teatud lõivud olid nii väikesed, kohati isegi naeruväärsed. Nende mõte peaks ikkagi olema, et inimene natukene ikkagi osaleb kohtumenetluse kulude katmisel. Et me ikkagi mõtleks korra, kas me üldse pöördume või käivitame seda menetlust.

Praegu on kohtumajad igas maakonnakeskuses. Viis-kuus aastat tagasi arutati hoolega, kas väiksemaid kohtumajasid peaks sulgema. Toona oli teravik Põlva kohtumaja kohal. Nüüd teeb riigikohus taas ettepaneku kohtumajade võrk ümber vaadata. Miks nii?

No see on paratamatu. See ei seondu tegelikult kõrgemate riigiteenistujate palkade teemaga. Küsimus on, kust me kokku hoiame ja mismoodi kohtusüsteem on arenenud. Me kogu aeg liigume selles suunas, et menetlused muutuvad rohkem kirjalikuks või videoistungiks. See tähendab, et vajadus kohal käia on oluliselt väiksem kui viis-kuus aastat tagasi ja veel väiksem kui 20 aastat tagasi.

Järelikult ei ole enam nii palju vahet, kuskohas õigusemõistmine toimub. Lisaks on meil paljudes väikestes kohtumajades kohtunikud sellised, kes selles piirkonnas tegelikult ei ela.

Ehk see vajadus või mõte, et piltlikult öeldes igas külas oma kohus on, on ju tore. Aga kui me samas sulgeme koole, kõiki muid asutusi, tsentraliseerime, ega kohtud ei saa sellest ju päris puutumata olla.

Riik peaks otsustama, mis need primaarsed teenused on, mis peavad olema inimestele väga lähedal või mis võivad olla natukene eemal. Meie mõte ei olnud ka see, et õigusemõistmine üldse igalt poolt välja viia. Mõte oli see, et me jätame kontaktpunktid, kus inimesed saavad suhelda, kus saab võib-olla ka istungeid teha. Aga selleks ei pea olema suured eraldi kohtumajad tingimata kõikides piirkondades. Teised asutused ju ka tsentraliseeruvad. Puhtalt raha kokkuhoiu mõttes ei ole ratsionaalne selline suur võrgustik enam. See on täitsa loomulik, et see tõmbub kokku ajaga.

Kohalikus riigimajas oleks siis üks kontor, kus on veebikaamera, mille taha saab istuda?

Täpselt niimoodi. See ongi see mõte.

Kui asi oleks kohtute süsteemi enda korraldada, kui ei peaks ootama poliitilise otsuse taga, siis kus te esimesena maja ukse lukku keeraksite?

Minul ei ole sellist analüüsi käepärast. Me oleme toonud näiteid kohtumajadest, kus on vähem tegevust ja kus on lähedal teised kohtumajad. Ma võiks sellesama Põlva tuua näiteks. Või ka Jõgeva. Olukorras, kus kummastki ei ole Tartusse eriliselt pikk maa, kas meil on vaja eraldi kohtumaja?

Ega kokkuhoidu ei tule puhtalt sellest, et mingi maja kinni panna. Kui see maja kuulub riigile, siis riik peab leidma mingisuguse kasu sellest majast. Me lihtsalt kutsume üles tegelema nende teemadega. Raha lugema.

Terve rida riigikohtu ettepanekuid puudutab kohtute efektiivsuse tõstmist. Paljud need viitavad sellele, et ühte või teist asja ei peaks tegema kohus või vähemalt ei peaks seda tegema kohtunik.

Eelkõige on seal näiteks süüteomenetluses välja toodud asju, kus on küsimus, et kui kohtu roll ei ole selline, mis eeldab kohtunikult mingit suuremat õigusemõistmisega sarnast tegevust ja kui see dubleerib kellegi teise tegevust, siis võib-olla ei ole seda sarnasel kujul tõesti vaja.

Sellise pilguga tuleks üle vaadata kogu meie kohtutegevuste loetelu. Mina ei pea õigeks asju sellepärast kohtust välja viia, et lihtsalt keegi teine võiks teha. Kui keegi teine dubleerib kohtu tööd, siis sellest ei ole riiklikult väga palju kasu. Samas küsides, kas selleks on vaja kohtuniku kvalifikatsiooniga inimest, tuleb see kasu võib olla sisse.

Dokumendis viidatakse näiteks, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine võiks toimuda kohtusüsteemi väliselt selleks moodustatud komisjoni poolt. Sest see pole oma sisult õigusemõistmine.

See ei olegi ju õigusemõistmine. See on hinnang sellele, kas karistus on oma eesmärki täitnud ja kas seda saaks teistmoodi hinnata. See menetlus on paljuski ka sotsiaalne ja majanduslik küsimus, kas inimene tuleb toime, mis seisus ta on. Siin on väga palju erinevaid alternatiive, aga meie pakkusime välja, et neid asju võiks lauale võtta ja arutada. Mitte niimoodi, et selle võiks kohe ära kaotada või sellest saaks nii mitu miljonit kasu. Aga need on mõtted, mis on süsteemis olnud.

Võimalike meetmete nimekiri on veel päris pikk. Kümme päeva tagasi panite kirjale allkirja. Mis vahepeal saanud on? Kas te jõudsite oma mõtetega ree peale või läheb riigieelarve menetlus sellest sõltumata edasi?

Meie esitasime selle paberi tõesti ülikiiresti. Me saime umbes kolmapäeva õhtul korralduse või valiku, et pakkuge variandid välja. Pühapäeva õhtuks me pidime selle esitama. Seetõttu oli seal ka kiirustamist ja seal on kindlasti asju, mis on rohkem vaieldavad.

Ja sellest päevast alates me oleme nüüd oodanud ausalt öelda, kas ja mida selle kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega (KRAPS) seoses ette võetakse. Ametlikult keegi meile midagi teatanud ei ole, et kas KRAPS-i muudatus kohtunike osas siis tehakse teistmoodi. Kas vähendatakse seda perioodi või jäetakse kohtunikud ja kohtuametnikud sealt välja. Sellist otsust meil jätkuvalt ei ole.

Justiitsministri sõnul peaks see sel nädalal tulema. Meie ettepanekud olid pakutud ikkagi alternatiivina sellele kõigele. Mitte, et seda lihtsalt teha, vaid ikkagi kohtunikepoolse mõttena, nende, kust raha leida.