Parmas: suurtes kriminaalasjades on naiivne loota, et lahendus on kiire
Ligi üheksa aastat kestnud Tallinna Sadama kohtuasi võib Eestis tunduda väga pikana, kuid mõnes teises, eeskujuks seatud riigis võivad taolised kohtuasjad kesta veelgi kauem, ütles "Esimeses stuudios" riigi peaprokurör Andres Parmas, kelle sõnul pole prokuratuuri tõttu see kohtuasi kordagi veninud.
Kuigi avalikkusele võib olla jäänud mulje, et prokuratuur on Tallina Sadamas kohtuasjas see pool, kelle tõttu asi venib, on see tegelikult vastaspool ning vähemalt sel sügisel on liigutud edasi heas tempos ning kohtulik uurimine on kohe jõudmas lõpule, ütles Parmas.
"Prokuratuuri pärast ei ole see asi kunagi veninud. Pigem saame öelda, et kohtus on asi nii kaua kestnud seetõttu, et on seisnud kaitsjate taga – keegi jääb haigeks, keegi ei saa tulla ja see on kohtuasja venitanud aastaid. Sel sügisel on hoitud head tempot ja kohtulik uurimine jõuab lähipäevil lõpule," lausus ta.
Pea üheksa aastat kestnud korruptsiooniasi on pannud paljud kahtlema prokuratuuri võimekuses selliseid juhtumeid endale soodsalt lahendada ning võimalikud korruptandid vastutusele võtta, kuid Parmase sõnul nõuavadki keerukad ja mahukad juhtumid aega.
"Üheksa aastat tundub Eestis väga pikk aeg, aga see ei ole sugugi tavapäratu, et suur kriminaalasi kestab võib-olla isegi kauem kui kümme aastat mõnes teises riigis, mida me eeskujuks peame. Paraku suurtes, mahukates kriminaalasjades on naiivne loota, et saaks väga kiiresti tulemuseni jõuda. Muidugi, ma ei eita, üheksa aastat on väga pikk aeg," lausus Parmas.
Prokuratuuril tuli hiljuti alla neelata mõru pill, kui esimene kohtuaste mõistis õigeks kõik kolm Porto Franco kohtuasja süüdistatavat.
Parmas kordas varem öeldut, et tõde ei selgugi tavaliselt esimeses kohtuastmes ning et siiani on selgusetu, miks kohus nii otsustas.
"Me ei tea, miks nad õigeks mõisteti, sest kohtuasja põhjendused pole teatavaks tehtud. Miks kohus leidis, et süüdistus pole piisavalt hästi tõendatud. /.../ Selget pole midagi peale selle, et esimese astme kohus leiab, et tõendeid pole piisavalt. Aga ka seda on oluline teada, miks, ja see saab teatavaks järgmine nädal, kui avaldatakse kohtu põhjendustega tekst," lausus Parmas.
Parmase sõnul on hea, et justiitsminister Kalle Laanet on asunud tegelema sellega, et menetlusi saaks kiiremini ja tõhusamalt läbi viia.
"Nüüd on küsimus, kas muudame kogu süsteemi või leiame üles faktorid, mis aitavad neid väheseid (venivaid) menetlusi kiirendada. Mina alustaksin sellest, et suunata pooli rohkem viima kohtuistungile põhimenetlusse ainult tegelikke vaidlusküsimusi. Oluline oleks ka, et kohtunik, saades kohtuasjas kätte süüdistusakti, saab ka kriminaalasja materjalid. Kohtunik täna juhib menetlust nii, et kobab pimeduses. Kogu tõde avaneb jupp jupi haaval ja tal on nii raske aru saada, kas menetluse pooled ajavad õiget asja või lollitavad teda," ütles Parmas.
Parmase sõnul ei leia ta, et ta oleks prokuratuuri juhtimisega halvasti hakkama saanud ning etteheiteid ta endale pole teinud.
Parmas ei nõustunud ka väitega, et Eesti pool on Balticconnectori ja sidekaablite kahjustamise juhtumites võrreldes naaberriikidega aeglaseks jäänud. Samuti pole prokuratuur keelanud teistel uurimisega seotud asutusel infot anda, lisas ta.
"Prokuratuur ei ole avalikkusega rääkimist keelanud. Prokuratuur on ise rääkinud palju rohkem kui tavapärastest kriminaalmenetlusest. Kriminaalmenetlus on ainult üks osa ja eeskätt on tegu julgeolekuküsimusega, mitte kriminaalmenetluse küsimusega," lausus ta.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Liisu Lass