"Ma arvan, et need skandaalid on iseloomulik kasvuprobleemide osa. Me oleme hästi avatud erakond, meil ei ole suletud struktuure, mille tõttu väikegi tüli majas, kui on kahe inimese vahel kas või juhatuses, siis see on kõik kohe lehes," rääkis Kallas usutluses ERR-ile. "Me ei ole suletud organisatsioon, me oleme väga avatud, meie siselist on täiesti avatud. Seda on täiesti võimalik kõikidel ajakirjanikel näha, mis seal toimub," lisas ta.

"Võib-olla on see halb, aga me oleme sellise poliitika võtnud, et me ei loo suletud kambrid erakonna sees. See on olnud mingis mõttes ka meile muidugi praegu võimul olles raske teha, aga me jääme vist ilmselt ikkagi endale truuks, et me hoiame kõiki kommunikatsiooni, mis erakonna sees toimub, avatuna," ütles Kallas.

Samas rõhutas Kallas, et valitsus tegelebki praegu just nende viie teemaga, mis Eesti 200 oma 2. maid 2018. aasta manifestist esile tõi.

"Kui nüüd meelde tuletada, mis need olid, siis täpselt nende teemadega praegune valitsus tegeleb. Seal oli eestikeelsele õppele üleminek ehk siis ühtse Eesti kooli loomine, seal oli riigireform koos personaalse riigi loomisega selleks et tekitada ka majanduse konkurentsivõime, seal oli kliimakriisiga tegelemine ja loodusega tegelemine, seal oli majanduse konkurentsivõime küsimus ja selles, et meil elanikkond väheneb tegelikult, et mismoodi me täiesti uuele tasemele tõstame sellise peakorterite maa küsimuse. Need olid ju teemad, mille me tookord seal manifestis avaldasime, et me tahame, et nende asjadega Eesti riigis tegeldaks ja täna me tegelikult nendega tegelemegi," rääkis ta.

Kallase hinnangul pole Heleniusel toimivat lahendust

Kommenteerides erakonna suurrahastaja Joakim Heleniuse, kes on Eesti 200 panustanud ligi 400 000 eurot, kriitikat ja väidet, et erakond on kriisis vastas Kallas, et pole sellega nõus.

"Mina seda ei näe, ma olen siin Joakimiga täiesti eri meelt. Tema on ülimalt rahulolematu nende maksutõusudega ettevõtjana on tal õigus tegelikult rahulolematu olla, erakonna sees on tal täiesti õigus oma rahulolematust ka väljendada," tõdes ta.

"Aga kui küsida, et mis see lahendus siis on, et kuidas me tegelikult lahendame selle probleemi, mis meil riigieelarve puudujäägina vastu vaatab, siis lahendus 20 protsenti ametnikke koondada tundub kohutavalt lihtne, aga seda tegelikult ei ole võimalik teostada. Sellepärast et 20 protsendi ametnike koondamine tähendab mingite riigi väga suurte ja oluliste tegevuste ärajätmist," selgitas Kallas.

"[Siis] me lihtsalt ei tee mingeid asju, näiteks me ei halda enam Euroopa Liidu vahendeid, siis on küll võimalik 20 protsenti ametnikke koondada. Kui me teeme selle otsuse, et me ei võta enam Euroopa Liidust raha vastu, me ei halda seda, me ei suuna enam seda investeeringutena üle Eesti laiali, siis me koondame need 20 protsenti ametnikke, kes meil tegelikult seda tööd teevad," rääkis ta. "See tundub väljast maru lihtne lahendus. Aga reaalselt on meie riik päris õhuke ja seda on ka riigisekretär mitu korda öelnud, et sealt on võimalik koondada ja kärpida, aga mitte sellises mahus, et me sellega suudaksime riigieelarve puudujäägi katta."

"Nii et peame seda avalikku debatti, vaatame faktidele otsa, arutame avalikult, aga tulla öelda, et lihtsalt on olemas kuskil maru lihtne lahendus riigieelarve suurele puudujäägile, siis seda võib öelda ainult inimene, kes ei ole väga lähedal numbritele või ei ole nende numbritele saanud otsa vaadata," rõhutas Kallas.

"Joakimil ma saan aru, oli väga konkreetne soov, et tehtaks riigirahandus korda, et ehitatakse üles personaalne riik - sellega me kõigega ju tegelikult tegeleme. Lihtsalt maksutõusud, mis talle väga ei sümpatiseeri, on kahjuks üks osa sellest riigi rahanduse korda tegemisest, teistsuguseid lahendusi tegelikult täna ei ole," selgitas minister. "Me peame lihtsalt endale tunnistama, et sellise maksubaasiga, kus meil kogu aeg maksud langevad - meil on kogu aeg maksukoormus vähenenud viimase 10 aasta jooksul - sellise maksubaasiga ei ole võimalik tegelikult pikalt minna. Ja nüüd need maksutõusud, mis on ära otsustatud nende maksutõusudega, Eesti maksukoormus tegelikult ei liigu kuhugi väga kõrgele," rõhutas Kallas.

Tema hinnangul on Helenius väga jäigal positsioonil, et mitte mingil juhul ei tohi maksutõususid kehtestada. "Aga lahendust peale selle, et 20 protsenti ametnike koondame nagu ka pakkuda ei ole ja see tegelikult ei ole lahendus," tõdes Kallas.

Eesti 200 languse tõid töö valitsuses ja sise-elu avatus

Kommenteerides Eesti 200 toetuse järsku langust pärast kevadisi riigikogu valimisi, tõi Kallas välja kaks põhjust.

"Esiteks see, et oleme majanduskriisi ajal väga sügava majanduskriisi ajal valitsuses, kus tuleb teha väga palju ebapopulaarseid otsuseid. Reformid, mida me algatanud oleme, on väga pika vinna, aga sealt tulevad tulemused alles tõenäoliselt nelja-viie aasta pärast, mitte järgmine aasta ja mitte kohe - neid ei ole täna võimalik näha," rääkis ta.

"Ja teine asi on ikkagi see meieselline väikese erakonna väga suur avatud olemine, et kõik meie tülid, mis meil erakonna sees on, mis ma olen täiesti kindel, eksisteerivad kõikides teistes erakondades täiesti igapäevaselt, need on lihtsalt meie puhul väga avalikud. Nad on lihtsalt kõigile näha ja kuulda," lisas ta.

Eesti 200 peab pühapäeval Tallinnas üldkogu, millel valitakse erakonnale uus esimees hiljuti tagasi astunud Lauri Hussari asemele.