Analüütikud: sündide arv Hiinas langeb madalaimale tasemele 1949. aastast
Analüütikute sõnul langeb sündide arv Hiinas sel aastal alla üheksa miljoni piiri. Sündide arv oleks madalaim alates 1949. aastast, kui Hiina kommunistlik partei tuli riigis võimule. Tulevase tööjõupuuduse probleemi lahendmaiseks kaalub Hiina pensioniea tõstmist.
Kuigi aasta lõpuni on veel veidi üle ühe kuu, ennustavad analüütikud, et sündide arv Hiinas langeb alla üheksa miljoni piiri. Nii ennustab mõttekoda YuWa Population Research, et kokku sünnib Hiinas sel aastal 8,5 miljonit last, mis oleks üle 10 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi.
Mõned ennustused on veelgi pessimistlikumad.
"Hiina vastsündinute arv langes 40 protsendi võrra viimase viie aasta jooksul, ning sündide arv 2023. aastal jääb seitsme ja kaheksa miljoni vahele, veidi üle kaheksa miljoni parimal juhul," ütles Pekingi Ülikooli meditsiiniteaduskonna teadur Qiao Jie augustis intervjuus Hiina meediale.
Kui eelmisel aastal sündis riigis 9,56 miljonit last, oli see juba madalaim sündide arv mitme aastakümne jooksul. Kui sündide arv langeb ka 2023. aastal, oleks see kolmas aasta järjest, kui sündide arv langes.
Hiina majandus on hapras seisus ning töötuse määr noorte seas oli juunikuus üle 20 protsendi. Pärast seda lõpetasid Hiina võimud sellekohase statistika avaldamise.
Kuna 60 protsenti praegustest Hiina noortest püüab omandada kõrghariduse ning kõrgharidus pole Hiina tasuta, on lapse kasvatamise kulud potentsiaalsete vanemate jaoks kasvamas üha suuremaks. Seetõttu hoiduvad paljud noored pere loomisest, vahendab Nikkei Asia.
2022. aastal sündinud lastest oli ainult 4,41 miljonit ehk 46 protsenti esmasündinud. Numbrid viitavad, et paljud noorpaarid ostustavad jääda lastetuks. Esmasündinute osakaal jäi alla 50 protsendi iga aasta alates 2019. aastast.
Sündide arv langeb vaatamata sellele, et 2021. aastal lubasid Hiina võimud naistel omada kolm last.
Aastakümneid kehtinud ja 2016. aastal kaotatud ühe lapse poliitika viib selleni, et 2030. aastaks langeb naiste arv vanuses 20 kuni 39 eluaastat 20 protsendi võrra võrreldes 2020 aastaga.
Samuti kasvab lahutuste arv. Hiina ametlikel andmetel registreeriti selle aasta jaanuarist septembrini 1,97 miljonit lahutust, mis on 25 protsendi võrra kõrgem kui 2021. aasta samal perioodil.
Võitlemaks lahutuste vastu, kehtestasid Hiina võimud 2021. aastal 30-päevase ooteperioodi lahutustaotluse esitamisest lahutuse vormistamiseni. Ometi pole see poliitika pikaajalist mõju avaldanud.
Peking soovib, et naised sünnitaks rohkem. Nii ütles Hiina president Xi Jinping 30. oktoobril ametlikule Hiina Naiste Föderatsioonile, et valitsus kavatseb harida noori senisest rohkem abielu, laste kasvatamise ja pereväärtuste teemadel. Samuti kavatseb valitsus suurendada riigiabi laste saamiseks.
Lisaks keelustasid Hiina võimud 2021. aasta lõpus "naiselike" meeste näitamist tele-eetris, sest nad olevat "moraalitud" ja õõnestavad "revolutsioonilisi, sotsialistlikke ja traditsioonilisi väärtusi".
Kui Hiina sündide trend ei muutu, võib see viia pikas plaanis tööjõupuuduseni. Selleks otsustas lisada valitsus pensioniea tõstmise viimasse viieaastasse plaani.
Pensioniea tõstmine pole Hiinas populaarne. Eakad inimesed kardavad, et nende toetused vähenevad, samas kui noored on mures, et hilisem pensioniiga suurendab konkurentsi tööturul ja teeb töökoha leidmise raskemaks.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Nikkei Asia/AP