Kolmapäeval toimuvad Hollandis parlamendivalimised, millest võtab osa koguni 26 erakonda. Kuna riigis piisab 150-kohalises parlamendi alamkojas esindatuse saamiseks ühe parlamendikoha jagu häälte võtmisest, siis ennustatakse, et umbes 17 erakonda saab vähemalt ühe saadiku.

Peamine võitlus käib nelja erakonna vahel, mille kõigi toetus kõigub 18 ja 13 protsendi vahel, vahendab Politico.

Napiks favoriidiks peetakse valitsevat paremtsentristlikku Vabaduse ja Demokraatia Rahvaparteid (VVD). Selle erakonna endine juht Mark Rutte on olnud Hollandi peaminister alates 2010. aastast, kuid ta pidi astuma tagasi selle aasta juulikuus valitsuses tekkinud sügavate erimeelsuste tõttu sisserändeküsimuses.

Uus VVD juht on Türgi juurtega Dilan Yesilgöz, kes võiks valimisvõidu puhul saada esimeseks Hollandi naispeaministriks. Yesilgöz esindab erakonna paremtiiba ning toetab karmimat sisserändepoliitikat.

Küsitlustes jääb enamasti teisele kohale erakond Uus Ühiskondlik Leping (NSC). Selle asutaja on endine Kristlike Demokraatide saadik Pieter Omtzigt, kes sai tuntuks tänu tema juhitud parlamendi uurimiskomisjoni paljastustele mitmekümnelt tuhandelt vanemalt alusetult tagasi nõutud lastetoetuste kohta.

Omtzigti erakond on kõigest kolm kuud vana ning alguses peeti seda valimiste favoriidiks, kui praegu on selle toetus langenud. Erakond on mõõdukalt euroskeptiline ja nagu VVD paremtsentristlik.

Kolmandale kohale jääb küsitlustes Tööerakonna ja Vasakroheliste valimisliit (GL/PvdA), mida juhib endine Euroopa Komisjoni kliimavolinik Frans Timmermans. Valimisliit lubab kehtestada uut, senisest suuremat maksumäära kõige kõrgemate tulude saajatele ja vähendada Hollandi kasvuhoonegaaside heitmed 65 protsendi võrra 2030. aastaks.

Küsitlustes neljandale kohale jääb parempopulistlik Vabaduspartei (PVV), mida juhib tuntud immigratsiooni- ja islamivastane Geert Wilders. Poliitik soovib keelustada mošeede ehitust, koraani levitamist ja religioosseid islami koole. Siiski ütles Wilders valimiskampaania jooksul, et ta on valmis valitsusse pääsemise nimel oma nõudmisi pehmendama.

Siiski on ühe uuringufirma kõige uuem küsitlus viidanud, et Wildersi PVV võib jagada esikohta VVD-ga. Samas ennustavad teised küsitlused erakonnale jätkuvalt neljandat kohta.

Võimalikud koalitsioonid

Kuna ühegi erakonna toetus küsitlustes ei ületa 18 protsendi piiri, siis valitsuse moodustamiseks on vaja vähemalt kolme ning võib-olla nelja või enama erakonna osalust.

Erinevalt oma eelkäijast Ruttest ei välista VVD uus juht Yesilgöz koalitsiooni Wildersiga. Tema eelistus oleks koalitsioon VVD, NSC ja PVV vahel.

Samas on selle koalitsiooni vastu NSC, mille juht Omtzigt ei soovi koalitsiooni Wildersiga, sest tema sõnul saab valitsust moodustada ainult sellise erakonnaga, mis austab põhiõigusi.

Seetõttu veel üks võimalus oleks VVD ja NSC valitsus koos mitme väiksema parteiga, või vähemusvalitsus, mida toetab väljastpoolt Wildersi erakond. Yesilgöz on aga öelnud, et ta ei kavatse valimisvõidu puhul juhtida habrast vähemusvalitsust.

GL/PvdA esinumber Timmermans oleks pettunud, kui võimule pääseks parempoolne koalitsioon, sest tema ambitsiooniks valimiskampaania alguses oli tõusmine peaministriks. Viimasel ajal hakkas Timmermans avalikult arutama koostööd NSC-ga, seades isegi kahtluse alla erakonna ühe põhilubaduse vähendada kasvuhoonegaaside heitmed valimisliidu lubatud kiirusega.

Kuna nelja erakonna toetus erineb küsitlustes ainult pisut, võib valimiste võitja sõltuda viimasel hetkel otsuse langetavate valijate häältejaotusest.

Esikoha saamine on Hollandis aga ülioluline, sest viimane kord, kui valimisi võitnud partei ei moodustanud valitsust, oli 1982. aastal.

Valimised peetakse Hollandis traditsiooni kohaselt kolmapäeviti, see aasta pole ka erinev. Valimised leiavad aset kolmapäeval, 22. novembril. Valimisjaoskonnad suletakse Eesti aja järgi kell 22.00 ning kohe pärast seda peavad selguma lävepakuküsitluste tulemused. Seni on lävepakuküsitlused olnud Hollandis üpris täpsed.

Lõplikud ametlikud tulemused selguvad neljapäeval.