Tänavu juulis käivitunud hooldereform muutis hooldekodu kohatasu maksmist: kui seni oli see inimese enda katta, siis alates 1. juulist jaguneb see kohaliku omavalitsuse ja teenust vajava inimese vahel.

Paljud hooldekodud tõstsid aga reformi tuules hindu ning ehkki kõigi hooldekodude hinnakiri pole avalik, siis paljude puhul, kes kohamaksumust näitavad, kehtib praegune hind alates 1. juulist ehk hinda tõsteti reformiga üheaegselt.

Hooldekodude keskmine hind on praeguseks 1235 eurot ja odavaimate hind algab tuhandest eurost, näitavad sotsiaalministeeriumi andmed.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Meeli Tuubel ütles ERR-ile, et kõik hooldekodud ei ole siiski oluliselt hinda tõstnud, kuid kui võrrelda teenuse hinda eelmisel aastal ja tänavu, siis 55 hooldekodu näitel, kelle teenuste hinnad on teada, tõusid need aastaga 28 protsenti.

"See on prognoositust umbes kaheksa protsenti kõrgem, kuid ei tähenda seda, et riik oleks kulusid valesti arvestanud. Hinnakasv oleks toimunud ka ilma reformita," usub Tuubel.

Hinnatõus on tema sõnul mõneti paratamatu nii üldiste hindade tõusu kui palgasurve tõttu, samuti hinnastamise muutmise tõttu. Näiteks on omavalitsusele kuuluvaid hooldekodusid, kes alles nüüd reformi käigus oma teenusehinna kulupõhiseks tegid, varem aga doteeriti oma hooldekodu lisaks hinnakirjas olevale hinnale ka kaudselt omavalitsuse üldistest kuludest.

Uurides hooldekodude eelmise majandusaasta aruanded, ilmneb, et paljud neist teenivad korralikku kasumit. Südamekodude käive hüppas eelmisel aastal varasemalt 4,6 miljonilt eurolt 8,2 miljoni euro juurde ja nende puhaskasum oli 1,46 miljonit eurot.

Lõuna-Eesti hooldekeskus teenis 9,5 miljoni euro suuruse käibe juures 586 000 eurot kasumit ning 1,73 miljoni suuruse käibega Maarjamaa Kodud OÜ sai kasumit ligi 154 000 eurot. Pihlakodude käive kasvas eelmisel aastal ligi kahe miljoni euro võrra 19,7 miljoni euroni, kuid ettevõte jäi 429 000 euroga kahjumisse.

Hooldereform kasvatas järjekordi

Alates 1. septembrist Südamekodude ketiga liitunud endises Paide pansionaadis jäi hinnatõus veel eelmise omaniku aega. Hooldekodu juhataja Tiina Lutsu sõnul ei ole nad sellel sügisel hinda tõstnud, kuid praeguse hinna juurde ei saa nemadki lõputult jääda.

"Südamekodudes on hind astmeline, kohamaksumus on vastavalt inimese hooldusvajadusele. Eks meie oleme ka sinnapoole teel," ütles ta hinnatõusu kohta.

Hinna tõstmise peamise põhjusena tõi ta välja hooldajate palga, kuid ka üldise hinnatõusu, sest kallinenud on elekter, toiduained, puhastusvahendid ja kõik muu.

Hooldereformi mõjude kohta märkis Luts, et järjekorrad on nüüd pikemad, kuid nende pikkus sõltub ka hooldatava seisundist, sest eri raskusastmega patsientide järjekorrad on erinevad. Reformist on Lutsu hinnangul kasu ennekõike töötajatele, sest nende palka on tõstetud.

"Palgatõus võimaldab saada ka paremaid töötajaid - parema palgaga tulevad kogenenumad töötajad," tõdes ta ja lisas, et hooldekodusse tööd tegema tulev inimene peab armastama seda tööd ja inimesi ning nende hooldekodus on sellised inimesed olemas.

Paide Südamekodu patsientide kohatasu katavad Lutsu kinnitusel enam-vähem pension ja kohaliku omavalitsuse toetused ning juurde nad enamjaolt maksma ei pea.

Pihlakodus maksab Eesti Päevalehe andmetel koht kaheses toas 1970 eurot, kuid aasta eest oli selle hind 1290 eurot ehk hind on aastaga tõusnud 53 protsenti. Asutuse juhtkond selgitas seda kvaliteedi paranemisega.

Kuut hooldekodu pidava Lõuna-Eesti hooldekeskuse juhatuse liige Maimu Noorhani ütles ERR-ile, et nemad pole pärast hooldereformi kohatasu tõstnud.

"Kui tuleb aasta 2027, kus survestatakse hooldustöötajate arvu kliendile, loomulikult kerkib meil ka see küsimus," kommenteeris ta edasisi hinnatõusuplaane.

Rääkides reformi mõjudest, ütles Noorhani, et lähedastel läks kindlasti koormus väiksemaks, kuid reformist on kasu siis, kui ta läbi ei kuku ja praegu on veel vara rõõmustada. Kui pikad on Lõuna-Eesti hooldekeskuse hooldekodudes järjekorrad, ei osanud ta öelda.

"Hooldele soovijate arv läks kindlasti suuremaks, järelikult vabanevad kodused omastehooldajad," sõnas ta.

Sotsiaalministeerium: hooldekodude praktika alles loksub paika

Meeli Tuubel sotsiaalministeeriumist ütles, et tegelikult on negatiivseid näiteid siiski üksikuid ja suurema osa inimeste jaoks on olukord leevenenud.

"Mõnede omavalitsuste näitel 50-80 protsenti hooldekodus elavatest inimestest ei vaja enam perede tuge teenuse eest tasumisel," lausus ta ja lisas, et niisugused olukorrad, kus reformiga riigi poolt lisanduv raha on hinnatõusu tõttu inimese jaoks nähtamatuks muutunud, on pigem erandlikud.

Kui hoodekodu tasu tõuseb põhjusel, et on kaotatud hinnaerisused eri hooldusvajaduse raskusastmega abivajajate vahel, nagu seda tehti näiteks Pihlakodus, on see Tuubeli hinnangul mõneti mõjutatud omavalitsuste vastavast piirmäärast, mis arvestab samuti ühte taset.

Ta selgitas, et erinevat hoolduskulude määra saab hooldekodu kasutada juhul, kui neil on hooldusvajaduse raskusastmele vastavad erinevad osakonnad, kus töötab suurem arv töötajaid.

"Enamasti on hooldekodudes aga tavalise ja suurema hooldusvajadusega inimesed koos ja töötajaid tuleb ühetaoliselt palgata ja anda inimestele ühetaoliselt tähelepanu," sõnas Tuubel, kelle sõnul võib ühe inimese hooldusvajadus ka muutuda ning keeruline on töötajate arvu vastavalt sellele pidevalt muuta.

Hooldereformi mõjude kohta on praegu Tuubeli sõnul veel vara põhjapanevaid järeldusi teha, sest muudatused on olnud sedavõrd suured, et selle jaoks tuleb aega anda. Põhjalikumat mõjude hindamist kavandab ministeerium 2026. aastal.

Praegu sotsiaalministeerium seaduse tasandil muudatusi ei plaani, kuid nõuniku sõnul saab sotsiaalkindlustusamet oma järelevalves uurida, kas hooldekodu kohatasust avaliku sektori kaetav osa on hinnastatud vastavalt tegelikele kuludele.

"Seirame kõiki andmeid, mida on võimalik hetkel kätte saada ja võrrelda. Septembrikuu seisuga saime sotsiaalkindlustusametilt ülevaate hooldekodude teenuskohtade ja hoolduskulude hindadest. Hinnatõusu võrdluse teeb keerulisemaks see, et varasematel aastatel nii detailset infot ei kogutud. Hooldekodudel ei olnud kohustust oma teenuskoha hinda kodulehel kuvada, samuti ei eristatud hoolduskulusid kohatasust," tõdes ta.

Tuubel lisas, et riik peab silmas pidama pikka vaadet, sest praegust hinnatõusu mõjutavad vähemalt kaks olulist tegurit – kui kiiresti paraneb kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavus ja kui palju tekib juurde uusi teenuskohti, mis mõlemad vähendavad survet hooldekodu teenuse järele.

"Teenuskohti on juurde tekkimas ja omavalitsustele tuleb samuti anda aega kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Samuti peab ka hooldekodude praktika paika loksuma," sõnas ta.

Osa omavalitsusi peab oma rahalist panust suurendama

Selleks, et sotsiaalkindlustusamet saaks omavalitsuste tasutava osa üle järelevalvet teha, on neile antud lisaraha. Muu hulgas saab amet kontrollida, kas kohamaksumus ja hoolduskulu on avalikustatud ja millised kulud avaliku sektori kaetavas osas ehk hoolduskuludes sisalduvad. Seadus ei luba aga igasuguseid kulusid hoolduskuludena arvestada, näiteks ei tohiks hoolduskulu hulka arvestada nende töötajate kulusid, kes ei ole seotud vahetu hooldustööga.

"Ei saa väita, et riik on omavalitsustele liiga vähe raha eraldanud. Küll aga mõjutab reform omavalitsusi erinevalt. Omavalitsused, kes varasemalt panustasid teenusesse vähem või kellel on Eesti keskmisega võrreldes rohkem inimesi hooldekodudes, peavad oma kulude osakaalu suurendama oodatust rohkem," tõdes Tuubel.

Reformi eeldus oli tema sõnul, et omavalitsused jätkavad samal tasemel rahastamist ja panus kasvab ajas samamoodi, kui ilma hooldereformi tegemata.

Sotsiaalministeerium on omavalitsustega kokku leppinud, et tasandusfondi kaudu aitavad nad tasakaalustada tulude ja kulude vahet. Kui üldise põhimõtte kohaselt toimub raha jaotamine eakate arvu alusel, siis tasandusfondi kaudu raha jaotamisel võetakse arvesse ka tegelikku hooldekodus elavate inimeste arvu.

"Võime näitena tuua 2023. teise poolaasta lisakulu üldhooldusteenusele, mis on ligi 25 miljonit, riik eraldas 39,2 miljonit ja ca 14 miljoni ulatuses vahendeid saab kasutada reformi ettevalmistamiseks ja teiste teenuste pakkumiseks. 2024. aasta üldhooldusteenuse täiendav kulu on 54,3 miljonit, riigi antud vahendeid ligi 58 miljonit, ca 3,6 mln teisteks teenusteks," loetles Tuubel.

Ta lisas ,et omavalitsuste esmane ülesanne on katta ära üldhooldusteenusega seotud kulud ja kui jääb alles vabu vahendeid, suunata need teistesse teenustesse.