X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Palmer "Pealtnägijale": mind isiklikult toimunu eest süüdistada on madal

Jan Palmeri intervjuu
Jan Palmeri intervjuu "Pealtnägijale". Autor/allikas: Teet Konksi/ERR

Estonian Airi ja Nordica endine juht Jan Palmer ütles intervjuus "Pealtnägijale", et tema hinnangul ei saanud nõukogu Nordica tegevusest eriti aru ja teda isiklikult lennufirma halva käekäigu pärast süüdistada on madal, sest Nordica viisid kahjumini ootamatud tarneraskused lennunduses.

Jan Palmer – tagantjärele vaadates – kui loogiline oli luua Nordica pärast Estonian Airi ebaõnnestumist?

See on väga hea küsimus. Mina, kes ma olen olnud selles äris nii pikka aega, olen näinud suundumusi, et valitsused ei tohiks lennufirmasid omada. See on liiga keeruline äri. See on mahult suur äri, väga väikeste marginaalidega. Riigiabi eeskirjade tõttu on omanikul, näiteks riigil, võrreldes erasektori ettevõttega, nii palju piiranguid.

Ehk et ma mõistan selle taga olevat loogikat, kuid võib-olla oleks toona olnud alternatiive, nagu PSO [public service obligations; avaliku teenindamise kohustus; avalik teenus, mida võiks hankega leida], et mitte luua oma lennufirmat, vaid osta lennuteenused sisse. Paluda teistel lennufirmadel teie eest opereerida. Paljud riigid teevad seda.

Aga 2015. aastal te ei andnud nõu riiklikku lennufirmat mitte avada?

Ma hakkasin seda tegema juba 2013. aastal. Et riik peaks otsima võimalusi leida ettevõttesse erainvestoreid, kes on lennundustööstuses.
Alati on olnud riiklik tellimus, mida peaks tegema ja kuidas tegema ja see pole praktiliselt muutunud. Aga kui lennufirmal on suunis, et ta peaks suutma käigus hoida liine Tallinnast, pidime seda korraldama ja proovima seda teha. See suunis oleks pidanud muutuma nii, et ettevõte pidanuks teatud ajal võib-olla otsima erastamist.

Kui me läheme ajas tagasi aastatesse 2018 ja 2019, siis Nordica rahaline olukord oli tõesti halb. On öeldud et Nordica oli sel ajal pankroti äärel?

Nordica grupp oli pankroti äärel, sest lennud Tallinnast ei olnud kasumlikud. Likviidsus halvenes ja me üritasime samal perioodil [regionaalseid allhankelende pakkuva Nordica tütarfirma Nordic Jet] Xflyga saada tasakaaluks rohkem välislepinguid.

Saime lepingu SAS-iga üsna paljudele lendudele. Inimesed võib-olla päriselt ei mõista seda, et kui lõpetati kõik Tallinna liinid, siis Transpordi Varahaldusele [TVH, riigifirma, millesse viidi Estonian Airi pankroti käigus lennukid ja mis rentis neid Nordicale ja Regional Jetile] jäi palju lennukeid, mis ei saanud äriga tegeleda.

Xfly juhtkond nägi probleemi ja proovisime intensiivsemalt saada uusi lepinguid ettevõtetega, nagu SAS ja Austrian jne. Meil õnnestus nende lennukitele tööd leida, muidu oleks lennufirma toona allavett läinud.

Kas toona põhjustas probleeme Eestist lendamise suurendamine ehk see põhjustas majandusliku olukorra halvenemise?

Jah, põhimõtteliselt küll. Ma ei tea peast neid numbreid, kuid minu Eestisse tulemisest peale mõistsime, millised liinid võiksid enam-vähem toimida ja millised mitte. Ma ei hakka kedagi otseselt kritiseerima otsuste pärast, kuid muidugi sai üsna agressiivselt Tallinnast minevaid liine arendatud. Ma ei tea, kas ükski liin oli kasumlik.

Ja teie, Xflyga pidite ettevõtet päästma?

Jah, sest me lendasime nende jaoks. Kuid kui me lennanuks ainult Nordicale, siis oleks asi allamäge läinud ja oleksime ka suures hädas olnud. Me proovisime leida rohkem kliente allhanke lepingutesse, et pakkuda teenust teistele lennufirmadele. See oli kasumlik.

Kuid kui Nordica loodi lendama Eestist ja alates 2019. aastast ei lennanud enam Eestist, miks seda pärast Eestil vaja oli?

Ei, seda polnud vaja. Ka meie üritasime sel ajal öelda, et omanikud peaksid tegelikult müüma Xfly, sest allhanke äri on kogu Euroopas ja ettevõtet huvitas selle areng.

Kuidas oli koostöö Xfly ja Nordica vahel, kui tütarettevõte teenis raha ja emaettevõte ei teinud sisuliselt midagi? Kas see tekitas probleeme?

Jah, mingil määral. Nordica üritas saada Xfly ettevõttelt võimalikult palju. Näiteks Xfly ei rentinud lennukeid otse TVH-lt, vaid need rentis Nordica ja Nordica rentis need TVH-le mingi marginaaliga.

Kas see on imelik?

Jah. Omal moel oli seal väga palju konstruktsioone, et Nordicat elus hoida ja võimalikult head tulemust näidata. Põhimõtteliselt polnud Nordicas üldse äri, ainult raha saamine Xfly-st, kuid neil oli ka üsna palju kulusid, mis jäid alles ja mida polnud nii lihtne lõpetada.

Räägime eelmisest aastast ja sellest aastast. Palun selgitage oma sõnadega, miks finantsolukord pöördus nii negatiivseks?

See on muidugi väga kurb ja seda on väga raske lühidalt kokku võtta. Pärast Covid-19 pandeemia puhkemist lahkusid inimesed kogu maailmas lennundusärist. Inimesed lahkusid sektorist ja üritasid leida muid tegevusi, sest kõik kärpisid. See tähendas, et kui kõik taastus, oli varuosi ja komponente ning kogenud inimesi tohutult raske leida.

Juba 2021. ja 2022. aastal nägime tarneahela probleeme. Oli väga selgeid märke, et kui pärast pandeemiat hakkab lendamine jõudma varasemale tasemele, viib see väga keerulisse olukorda varuosade, hoolduse, lennukite ja muu sarnase hankimise.

See mõjutas kõiki. Võib-olla teate, et olen olnud ka Euroopa regionaalsete lennufirmade ühenduse president ja selles ühenduses on umbes 60 lennufirmat. Me tegime uuringu ja kõigil oli sama probleem. Ainuüksi pandeemiast praeguseni on umbes 30 lennufirmat nende jamade tõttu pankrotti läinud.

Ehk siis see on kombinatsioon muredest varuosade ja komponentidega, aga puudu on ka kogenud inimesi, eriti piloote, aga ka insenere. Lisaks sellele on meil ka inflatsioon, mis on eriti siin Eestis mõnda aega päris hull olnud.

Kuluprobleemidki on süvenenud. Kuni pole suuri tehnilisi probleeme, saab võib-olla hakkama, nagu me saime aastatel 2021–2022. Meil sai näiteks lennuk välguga pihta. Mootor ja propelleri labad hävisid. Tavaliselt saab propelleri labad enam-vähem kohe. Seekord läks kaks kuud. Lennuk seisis kaks kuud.

Kas te ise tegite mingeid vigu?

Muidugi oleme endalt sama küsimust küsinud. Me tegime Xfly vaates ühe vea tehnilise hoolduse seisukohast – meil ei olnud raha säästmiseks piisavalt varulennukeid. See tõi kaasa probleemid hooldustega. Tavaliselt läheb üks hooldusesse ja kui see välja tuleb, läheb järgmine ja nii edasi.

Seda tehakse talvel. See on tavapärane viis ja nii on kõige kuluefektiivsem. Välja arvatud juhul, kui on need probleemid, millest ma räägin. Äkitselt tekkis hooldustöökodades viivitus, sest nad ei saanud varuosi ja nii edasi. Seega algas hooldus suvel, kui meil oli tipphooaeg. Tagantjärele vaadates oleksime võib-olla pidanud seda teistmoodi planeerima.

Kuid üldiselt teie seisukohast oli see lihtsalt halb kokkusattumus, et kõik nii juhtus?

Suuresti küll, kuigi mõningaid asju oleksime võinud teisiti teha. On räägitud Xfly liialt kiirest laienemisest, kuid see ei ole tõsi. Me olime sunnitud hankima kaks uut lennukit ja kaks lennukit ei ole selles äris midagi.

Me oleksime pidanud olema suutelised liinile tooma viis-kuus lennukit aastas. Xflys ei olnud arutelu, et see oleks liiga kiire laienemine. Saime uue lepingu SAS-iga, kuid see hakkab kehtima järgmise aasta aprillist. Talvel peavad nad kasvama umbes kolme lennuki võrra. See pole üldse agressiivne. See on vajalik.

Kui vaadata Nordicat, siis see on võib-olla veidi erinev, sest Nordicale kulutati lihtsalt raha. Meil oli endiselt omaniku suunis olla valmis vajadusel Eestist lendama. Me ei saanud Nordicat sulgeda ja variant oli proovida teha sama äri nagu Xflys, aga teise lennukitüübiga.

Koos nõukogu ja omanikega tegime äriplaani ja otsustati, et läheme edasi. Saime lepingu ettevõttega Marabu. [Saksamaa lennufirma Condor omaniku Attestor asutas Marabu Eestis 2022. aasta detsembris. Tegevust alustas lennufirma 2023. aasta aprillis.]

Saime väga hea lepingu, kolm lennukit tuli lendama panna. Marabu omanikud pidid lennukid andma, aga erinevate hooldusküsimuste tõttu lükkus nende saabumine edasi. Samal ajal oli Nordicale meeskondade ja kõige jaoks juba kulutused teinud. See põhjustas kogu Marabu projekti halva alguse.

Kui räägime nendest uutest lepingutest, siis meile on öeldud, et need lepingud polnud kasumlikud ja isegi mitte headel tingimustel, näiteks leping Marabuga. Kas teie ütlete, et need olid headel tingimustel?

Kui leping Marabuga allkirjastati, oli see kindlasti kasumlik leping, tegelikult fantastiline projekt. Kuid kuna me ei saanud lennukeid, ei saanud me opereerida ja seega ei saanud me ka tasu. Nii et need probleemid sellega kaasnesid.

Öeldakse, et need lepingud polnud head isegi heas turuolukorras?

Sellega ma ei nõustu põhimõtteliselt. Ma ei saa seda täpsemalt kommenteerida, kuid meil oli väga hea äriosakond ja finantsosakond ning meil on palju kogemusi. Muidugi teadsime, et see leping on hea. Otsustas lõpuks ju nõukogu ja me pidime enne otsust kõik arvud nõukogule esitama. Sel hetkel ei olnud kellelgi kahtlust, et need lepingud ei oleks ettevõttele head.

Eesti ajakirjanduses on spekuleeritud teie rolli üle Nordicas ja võimalike huvide konflikti kohta. Kas teil oli väljaspool Nordicat huvisid?

Ma olen Rootsi kaubavedude ettevõtte Amapola nõukogus, mille ma asutasin 2003. aastal. See on kogu aeg olnud deklareeritud. Olen ka mõnes muus nõukogus. Kõik need asjad, mida ma väljaspool teen, on deklareeritud.

Et selge olla – teil ei olnud seal mingit huvide konflikti ja võimalust isiklikuks kasuks?

Ei, ei.

Näitasin teile varem valitsusele esitatud dokumente Nordica kohta, kus tuuakse välja, et te ei informeerinud nõukogu adekvaatselt. Kuidas te neid dokumente kommenteerite?

Nagu ma ütlesin, hakkasid probleemid tekkima juba jaanuaris mõne tehnilise ja muu sarnase probleemi tõttu, millest me selgelt nõukogu teavitasime. Mis iganes juhtub, see avaldab finantsmõju, sest me ei saa asju kiiresti parandada. Selline olukord kestis kuid.

Aga ettevõttes kõik teadsid nendest probleemidest. Ma arvan, et põhimõtteliselt teadsid kõik nõukogus ja juhtkonnas täpselt, mis toimub ja millised probleemid meil olid ning seda, mida me proovisime nende lahendamiseks teha.

Seega pole tõsi et te ei informeerinud nõuetekohaselt nõukogu?

Muidugi me informeerisime.

Aga miks nõukogu siis valitsusele selle ettekande tegi?

Ma ei tea. Kuid jah, ma peaksin olema ettevaatlik, mida ma ütlen, sest meie koostasime aruandeid ja ma olin üllatunud, kui ei mõistetud, milline olukord on.

Kuidas oli teie koostöö nõukogu esimehe David O'brockiga?

See oli peamiselt ainult nõukogu koosolekutel. Minuga ei olnud eraldi tegelikult mingit arutelu.

Aga kas ta sai aru, mis toimub?

Peate temalt küsima.

Mida teie arvate?

Ei. Ja ma ütlen ei, sest me ei saanud kunagi ühtegi küsimust, asjakohast küsimust aruannete kohta, mida me neile esitasime. Kui me saatsime materjali välja, ütlesime alati, et kui teil on mingeid kommentaare või küsimusi või kui soovite midagi täpsemalt teada, ärge kartke ja küsige. Põhimõtteliselt ei saanud me kunagi küsimusi. Sellest järeldub, et nad peavad olema kas materjali läbi lugenud ja nad said sellest aru, kuid sealt edasi ma ei tea…

On öeldud, et 8. juunil toimunud üldkoosolekul varjasite olulist teavet finantsolukorra kohta ja need prognoosid, mille tegite, olid liiga optimistlikud ja te ei teavitanud nõukogu nõuetekohaselt.

Meie finantsosakond pöördus kõigi juhtide poole. Finantsjuhi aruanne oli väga positiivne, kuid me deklareerisime nõukogule selgelt, et see on ainult sisekasutuseks, nägemaks, kas kõik nüüd toimib nagu peaks, kas meil on korras äri… Kui võtta seda nüüd lubadusena, siis see ei ole õige.

Kui juulikuu koosolekul selgus, et olukord oli palju halvem, kui varem arvati, siis see tuli paljudele üllatusena…

Mitte minu jaoks. Ma teadsin juba, et olime kõikide probleemide tõttu kaotanud üle kuue miljoni tulu. Igaüks, kes meie pabereid luges, oleks saanud sellest aru ja nõukogule esitati ka vastav aruanne. See ei saanud olla üllatus. See oleks võimatu.

Aga üldiselt teie meelest te ei hinnanud kogu olukorda valesti? Te ei teinud vigu?

Eks igaüks teeb vigu. Milliseid vigu te mõtlete?

Informeerimine ja...

Ei. Kui on tegemist informeerimisega, olen lennufirmasid juhtinud 35 või 40 aastat. Igakuine aruandlus, mida me juba Estonian Airis alustasime ja oleme veelgi arendanud, on fantastiline. Soovisin kogu juhtkonna ja nõukogu suhtlust, et nad tunneksid oma tegevuse eest vastutust. Meie aruandlus on üks parimaid, mida olen näinud kõigi nende aastate jooksul selles äris. Ma ei tea, mida ma oleksin saanud rohkem teha.

Miks otsustasite Nordicast lahkuda kohe juulis?

Ma olen 73-aastane. Mul on südamestimulaator. Olen töötanud nagu loom alates Covidi algusest. Olin juba mõnda aega otsustanud, et on aeg taanduda. See on 24/7 äri. Kuid ma ei tahtnud ettevõttest lahkuda enne, kui meil oli uus leping SAS-iga sõlmitud, sest ilma lepinguta poleks ettevõtet. Need läbirääkimised kestsid ja me saime lepingu mais.

Otsustasin juunis lahkuda. Vestlesin David O'Brockiga ja ütlesin, et olen valmis ettevõtet kuni aasta lõpuni toetama. Ei olnud nii, et pean kohe lahkuma, kuid minu jaoks oli aeg taanduda ja ettevõttel oli aeg leida uus ja noorem inimene minu asemele ja olin valmis teda toetama.

Ja siis ma ei tea… kõigis nendes finantstoimingutes… nõukogu otsustas mind mitte kasutada, vaid kasutada konsultatsioonifirmat Knighthood Global. Mina ja finantsjuht ei osalenud nendega aruteludes. Seda tegi nõukogu iseseisvalt. Kui ma sain teada nende valikust, ei näinud ma põhjust jääda. Olin kuu aega juba olnud ja neil oli teine lahendus, mida minuga ei arutatud.

See ei olnud uppuvalt laevalt põgenemine?

Ei, ma pole kunagi seda teinud. Olin Estonian Airis kuni ettevõte kokku varises. Kannatasin selle löögi ära. Ma ei ole kunagi teistsugune olnud, sest armastan inimesi, kellega koos töötan. Kui oleksin saanud aidata, oleksin seda teinud.

Kas teil on endal kunagi olnud huvi Nordica erastamise vastu?

Ei, ma pole loll. Ma ei saaks seda teha. Kuid mõningaid arutelusid on olnud mõne teise lennufirmaga, kes on minuga ühendust võtnud ja küsinud, kas Xfly on müügis. Ma olen öelnud, et ei tea, sest see on küsimus omanikule. Edastasin info tollasele ministrile.

Kas Nordicat on võimalik erastada praeguses finantsolukorras või on pankrot vältimatu?

Mõned ettevõtted võiksid olla huvitatud Xflyst, kuna seal on leping SAS-iga. Aga see peaks muidugi olema arutelu ka SAS-iga. Struktuur ja meeskond on väga hea. Keegi võiks sellest kasu saada ja ka lennukitest TVH-st. Kuid Nordica kohta ma ütlen ei. Keegi ei ole huvitatud Nordica ülevõtmisest.

Milline on teie arvamus, kas Eesti vajab kunagi tulevikus ikkagi riigile kuuluvat lennufirmat?

Kindlasti mitte. Ei, ei. Ma mainisin seda varem, et kui jõuate olukorda, et näiteks Air Baltic või keegi lõpetab äkki tegutsemise, siis lahendus ei ole luua uut lennufirmat ja uuesti palju raha investeerida. Lahendus on minna PSO kaudu. Nagu Rootsis ja Prantsusmaal ja igal pool. Loote oma ajakava selle järgi, mida vajate ja mida soovite. Nii on kõige kulutõhusam ja seda aktsepteerivad konkurentsi asutused. See on võimalik.

Millega te ise edasi tegelete?

Ma ei võta enam suuri juhirolle endale. Olen selleks liiga vana. Kuid mul on ikka veel palju kontakte äris ja olen endiselt Euroopa regionaalsete lennufirmade ühenduse nõukogu liige ning üritan toetada noori ettevõtteid Eestis, kes sooviksid lennundusega tegelda. Saan neid aidata vähemalt mitte tegema nii palju vigu ja saan neid ka aidata turule jõudmisel ning kontaktide loomisel. Ma ei kavatse täielikult töötamist lõpetada. Aitan ka Eesti ettevõtet Vanden , kes on kindlustusfirma ja soovib leida kliente Euroopa lennundustööstusest.

Jan Palmer, te tulite kahel korral Eestisse, et aidata Eesti lennufirmat ja nüüd olete seotud pankroti või halva finantsolukorraga jne. Kui pettunud te olete?

Muidugi on alati inimestel vaja kedagi süüdistada. Nagu ma aru saan, siis seda teevad paljud inimesed. Kuid loomulikult mind isiklikult süüdistada selle eest, mis toimub, on veidi naiivne. Ma ei suuda kõike ise teha. Oli suur juhtimismeeskond, palju inimesi kaasatud ja nii edasi. Olen pettunud. Öelda, et üks inimene on loonud kõik need välgutabamused ja nii edasi... Jah, selles osas ma olen pettunud. Ma arvan, et see on väga madal.

Pikemat käsitlust Nordica käekäigust saab vaadata "Pealtnägijast" kolmapäeva õhtul kell 20.05 ETV-s.

Toimetaja: Taavi Eilat

Allikas: "Pealtnägija"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: