Tallinn võtab 125 miljonit laenu ja hakkab toetusi tõstma
Tallinna linn suurendab järgmise aasta eelarves korra aastas makstavat pensionilisa ning tõstab kooli alguse toetust ja teisi toetusi, samuti on prioriteetide seas investeeringud avalike kasutusega puitmajade ehitamisse. Eelarve kogumaht on 1,26 miljardit eurot ja pealinn võtab 125 miljonit eurot laenu.
Tallinna järgmise aasta eelarvetuludeks on kavandatud 1,06 miljardit eurot ja kuludeks 984,1 miljonit eurot.
Linnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond) ütles eelarvet tutvustaval pressikonverentsil, et tähtsaim kulurida on juba varem avalikustatud eestikeelsele haridusele ülemineku programm, mille maht on 8,8 miljonit eurot.
Eelarve prioriteedid on Kõlvarti sõnul paika pandud lähtuvalt arusaamast, et kriisi ajal tuleb avalikul sektoril toetada inimesi ja investeerida majandusse, viimase puhul on üks eelisvaldkondi kohalik puitmajasektor.
"See pole loomulikult toetusmeede. Meie eesmärk on rikastada linnaruumi, ehitada rohkem puitmaju. Selliseid maju soovime esialgu projekteerida ja hiljem ka ehitada erinevates valdkondades, jutt on haridusest, lasteaedadest, ringmajanduse keskusest või isegi rannahoonest. Erinevaid avaliku funktsiooniga puitmaju tuleb lähiaastatel linnaruumis päris mitu," sõnas ta.
Haridusinvesteeringute maht on 70 miljonit eurot ja neist tähtsamateks on huvikeskus Kullo, mille uue hoone ehitamiseks kuluvast 25 miljonist eurost on eelarves tulevaks aastaks ette nähtud neli miljonit, aga ka reaalkooli juurdeehitus, Hiiu kooli renoveerimine, Pirita majandusgümnaasiumi juurdeehitise viimane etapp ning ka uue Karjamaa kooli rajamine. Viimane võtab aega rohkem kui ühe aasta ja järgmise aasta investeeringumaht on 11,3 miljonit eurot.
1,2 miljonit eurot kulub haridusasutuste kütte- ja ventilatsioonisüsteemidele ning 420 000 euro eest vahetatakse välja koolide klassiruumide valgustust.
Raha eraldab pealinn eelarvest ka Kopli päästekomando säilitamiseks ning linnateatri ehitus jätkub. Viimasele kulub tuleval aastal 11,9 miljonit eurot ja kokku tuleb kulutusi teha veel 44,9 miljonit eurot.
Kadrioru staadioni juurdeehituse ja renoveerimise jaoks, milleks kokku kulub 18,3 miljonit eurot, suunab linn tuleval aastal 5,1 miljonit eurot.
Skoone bastioni korrastamiseks näeb eelarve ette veidi üle miljoni euro, ka Maarjamäe memoriaali korrastamiseks kulub 130 000 eurot.
Pensionäride toetusele kulub kokku 18,3 miljonit
Sotsiaalhoolekande eelarvereal on muude investeeringute seas sotsiaalmajutusüksuste rajamine, milleks kulutab linn 5,25 miljonit eurot. Tallinna haigla projekteerimiseks ja arendamiseks on ette nähtud kaheksa miljonit eurot.
Lisaks on Tallinnal kavas tõsta mitmeid toetusi. Hinnatõusu kompenseerimiseks ühe korra aastas pensionäridele makstava pensionilisa summa tõuseb seniselt 175 eurolt 200 euroni ja eelarvest kulub selleks 18,3 miljonit eurot.
Puudega lapse toetus tõuseb 125 eurolt 150 euroni, kogukulu eelarvest on 285 000 eurot. Abivajava lapse tugiisikuteenuse tunnihind tõuseb seitsmelt eurolt üheksa euroni. Ka kooli alguse toetus tõuseb 75 eurolt 100 euroni.
Transpordi valdkonnas on samuti plaanis uuendusi: kavas on osta seitsme miljoni euro eest 15 elektribussi ning 27 miljoni euro eest 23 uut trammi. Ühistransport on ka tuleval aastal Tallinna elanikele tasuta ja aasta ringi hakkavad sõitma ööbussid.
2,5 miljonit eurot on plaanis kasutada trammide varjualusega seisuala rajamiseks Vana-Lõuna tänava depoosse. Bussipeatused saavad 300 000 euro eest reaalaja infotablood ja elektroonilised sõiduplaanid.
Pärast pikka kavandamist peaks algama Peterburi maantee renoveerimine, mille kogumaksumus on 36 miljonit, kuid tuleva aasta kulu 2,4 miljonit eurot.
"Projekt võttis päris mitu aastat, oli erinevaid probleeme. Oleme lubanud seda alustada juba paar aastat järjest, aga nüüd saame esimese jupiga tõesti alustada," ütles Kõlvart.
Ülemiste terminali ja Vanasadama vahelise trammitee peale on plaanis kulutada 9,3 miljonit eurot. Samuti rajatakse tuleval aastal hulk tunneleid: Paldiski maantee, Endla ja Tartu maantee tunnel ning Kadaka puiestee viadukt, lisaks projekteeritakse ja ehitatakse ka Rail Balticu tunneleid. Kokku on sildade, tunnelite ja viaduktide tarbeks eelarves ette nähtud 8,2 miljonit eurot.
Rattataristu osas seatakse eesmärk, et kahe aasta pärast oleks Tallinna kesklinnas olemas rattateede põhivõrk, mis pakuks alternatiivi teistele liikumisviisidele.
Lisaks teeb linn kulutusi ka kriisivalmidusele ja Kõlvarti sõnul on juba praegu reservis päris suured toiduvarud, voodid, tekid ja kõik kriisiolukorraks vajalik. Jätkatakse ka generaatorite ostmist ja selleks kulub tuleval aastal miljon eurot.
Rääkides sellest, kuidas kõiki kulutusi katta, ütles Kõlvart, et Tallinn ei ole võtnud endale varasematel aastatel suurt laenukoormust ja saab nüüd endale laene lubada. Tuleva aasta eelarves kavandatakse laenurahana kasutada kuni 125 miljonit eurot.

Investeeringute jaotus
Toimetaja: Karin Koppel