Oluline 23. novembril kell 20.56:

- Ukraina peastaap: Vene väed ründavad enim Kupjanski, Marjinka ja Avdijivka suunal;

- ISW: Vene väed liikusid edasi Kupjanski lähedal;

- Tšehhi president Pavel: Venemaa võib taastada oma lahinguvõimet viie kuni seitsme aastaga;

- Krõvõi Rihis toimus plahvatus;

- Zelenski sõnul kuulutati välja uued abipaketid Ukrainale

- Zelenski kutsus Argentina uue presidendi visiidile Ukrainasse;

- Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 1130 sõdurit ja 20 tanki.

Kiiev: Ukraina lendurid lendavad juba F-16-l koos instruktoriga 

Ukraina õhujõudude kõneisik Juri Ihnat märkis, et Ukraina lendurite õpetamine lääne hävitajatel F-16 kulgeb plaanipäraselt, toimuvad lennud koos instruktoriga.

Oktoobris ütles USA kaitseminister Lloyd Austin, et esimene hävitaja F-16 võib Ukraina õhujõudude käsutusse jõuda 2024. aasta kevadel.

13. novembril avati Rumeenias Fetești 86. õhujõudude baasis Euroopa F-16 koolituskeskus (EFTC), kus õpetatakse välja Ukraina lendureid.

Kiiev: viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakute tõttu viis inimest

Viimase ööpäeva jooksul sai Lõuna- ja Ida-Ukrainas Vene vägede rünnakutes surma vähemalt viis inimest, ütlesid Ukraina ametnikud neljapäeval.

Lõunas Hersoni oblasti Tšornobaivka linnas sai rünnakus surma kolm inimest, ütles president Volodõmõr Zelenskõi kantseleiülem Andri Jermak.

Siseminister Ihor Klõmenko sõnul sai veel viis inimest vigastada ja rünnakus hävis 60 hoonet.

Kaks inimest hukkus Ida-Ukraina Donetski oblasti Ukraina kontrolli all olevatel aladel, ütles sealne kuberner Ihor Moroz neljapäeval.

Venemaa teatas propagandisti hukkumisest Ukraina droonirünnakus

Vene kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Ukraina droon tabas Zaporižžja rindepiirkonnas ajakirjanike rühma, vigastades riikliku telekanali Rossija 24 reporterit Boriss Maksudovit. Ministeeriumi sõnul ei olnud vigastused eluohtlikud. Neljapäeval teatas kanal, et propagandist suri Ukrainas droonirünnakus saadud vigastustesse.

Ukraina peastaap: Vene väed ründavad enim Kupjanski, Marjinka ja Avdijivka suunal

Ukraina peastaap teatas neljapäeva hommikul, et viimase ööpäeva jooksul leidis aset 74 kokkupõrget Ukraina ja Vene vägede vahel. Vene sõjavägi tegi kolm raketi- ja 43 õhurünnakut ning tulistas 64 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja asulate pihta.

Rünnakute käigus sai surma ja vigastada mitu tsiviilisikut ning sai kahjustada tsiviiltaristu.

Õhurünnakuid teostati Harkivi, Luhanski ja Donetski oblastites.

Kõige rohkem Vene rünnakuid leidis aset Avdijivka suunal, kus Vene väed ründasid 30 korda. Marjinka suunal ründasid okupatsiooniväed 18 korda ja Kupjanski suunal 12 korda.

Ukraina väed hoiavad jätkuvalt enda positsioone Dnepri jõe okupeeritud idakaldal.

Ööpäeva jooksul ründasid Ukraina õhuväed 11 korda Vene sõdurite, sõjavarustuse ja -tehnika koondumispaiku. Lisaks tabasid Ukraina raketiväed 13 Vene vägede ja sõjatehnika koondumispaika, ühte juhtimispunkti ja ühte õhutõrjesüsteemi. Samuti hävitasid Ukraina raketiväed ühte Vene laskemoonaladu ja neli suurtükki.

ISW: Vene väed liikusid edasi Kupjanski lähedal

Mõttekoja ISW hinnangul liikusid Vene väed edasi Kupjanski lähedal Harkivi oblastis. Video- ja fototõendid viitavad, et Sõnkivka külast itta jääv ala läks Vene vägede kontrolli alla. Küla asub Kupjanskist kaheksa kilomeetrit kirdes.

Lisaks jätkab Vene sõjavägi rünnakuid kogu Kupjanski, Svatove ja Kreminna vahelisel rindejoonel. Samuti on ühe Ukraina sõjaanalüütiku sõnul Vene sõjaväeline juhtkond viimas lõpule vägede ümbergrupeerimise ning seetõtu võivad Vene rünnakud lähiajal selles piirkonnas sageneda.

Ukraina peastaap teatas samas, et Vene rünnakud Sõnkivka, Ivanivka, Petropavlivka ja Siverski asulate lähedal on läbi kukkunud. Sõnkivka asub 20 kilomeetrit Kupjanskist kagus, Petropavlivka seitse kilomeetrit Kupjanskist idas ja Siversk 19 kilomeetrit Kreminnast lõunas.

Tšehhi president Pavel: Venemaa võib taastada oma lahinguvõimet viie kuni seitsme aastaga

Tšehhi president Petr Pavel ütles intervjuus Tšehhi väljaandele České noviny, et Venemaa võib taastada oma täieliku lahinguvõime kõigest viie kuni seitsme aastaga pärast Ukrainas sõjategevuse lõppemist.

"Teiselt poolt on palju tegureid, mis võivad olukorda mõjutada. See hakkab tõesti sõltuma sellest, mis on Ukraina konflikti tulemus," ütles president.

Samas rõhutas Pavel, et NATO peab Venemaad suurimaks julgeolekuohuks Euroopas, mistõttu Ukraina toetamine on oluline Euroopa riikide endi julgeoleku tagamiseks.

Samuti lisas ta, et Venemaa peab kandma vastutust kaotatud inimelude ja Ukrainale tekitatud kahju eest.

Krõvõi Rihis toimus plahvatus

Ukraina linnas Krõvõi Rihis toimus kolmapäeva hilisõhtul plahvatus. Vahetult enne plahvatust hoiatasid võimud Mõkolajivi, Kirovohradi ja Dnipropetrovski oblastite elanikke Vene raketirünnaku ohu eest ning töötas ka õhuhäire.

Krõvõi Rihi kaitsenõukogu esimees Oleksandr Vilkul teatas pärast plahvatust Telegramis, et "kõik on korras". Rohkem andmeid plahvatuse kohta veel pole.

Zelenski sõnul kuulutati välja uued abipaketid Ukrainale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski märkis, et kolmapäevasel Ukraina kaitse Ramsteini formaadis kontaktrühma koosolekul kuulutati välja uued abipaketid Ukrainale, mis sisaldavad suurtükimürske, rakette ja uusi võimekusi Ukraina õhutõrje tugevdamiseks, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Riigipea rääkis teemal oma igaõhtuses pöördumises ukrainlastele.

"On uued toetuspaketid Ukrainale ja eelkõige meie sõduritele. See puudutab suurtükimürske, rakette, elektroonilist sõjapidamist, droone ja meie õhukaitse uusi võimekusi. Loodud on sobiv koalitsioon õhutõrje arendamiseks. Selle organisaatoriteks on Saksamaa ja Prantsusmaa ning ma tänan sellise juhtimise eest," rääkis Zelenski.

"Tänan kõiki riike, kes osalevad nendes jõupingutustes meie linnade ja külade kaitsmiseks Venemaa rünnakute eest. Kõike ei saa veel avalikult välja öelda, kuid Ukraina õhukilp muutub sõna otseses mõttes iga kuuga tugevamaks," jätkas president.

Zelenski lisas, et ootab lähiajal ühtlasi Ukraina kaitseministrilt Rustem Umerovilt põhjalikku raportit Ramstein-17 kohtumise tulemuste kohta.

Zelenski avaldas päev varem lootust, et USA kongress kiidab Ukraina abipaketi heaks.

"Loodan, et kongress aitab meid ja ma loodan, et Ühendriikide abi suunatakse Ukraina rahvale," ütles Zelenski meediakanalile Fox News antud usutluses.

"Ja ma loodan, et USA seisab meiega võitluses Venemaa terrori vastu," jätkas riigipea.

Zelenski märkis, et suurem osa rahast naaseb tootmise ja töökohtade kaudu Ühendriikidesse.

"Kui te toodate Ukrainale ja koos Ukrainaga, siis toodate samuti koos ameeriklastega. Seega valmib suurem osa toodangust teie osariikides," seletas president.

Zelenski kutsus Argentina uue presidendi visiidile Ukrainasse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles kolmapäeval telefoni teel äsjavalitud Argentina presidendi Javier Mileiga ja kutsus ta Ukrainasse visiidile, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Ukraina presidendi pressiteenistuse teatel õnnitles Zelenski oma vestluskaaslast veenva valimisvõidu puhul ja tänas teda püsiva põhimõttekindla positsiooni eest alates Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse esimestest päevadest.

"Olen teile tänulik, et te ei püüdnud balansseerida hea ja kurja vahel ning avaldasite kohe resoluutselt oma toetust Ukrainale. Seda kõike nägid ukrainlased. Ja me oleme teile selle eest väga tänulikud," rõhutas Zelenski.

Šmõhal arutas Dombrovskisega Ukraina riigieelarve puudujäägi katmist

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal arutas neljapäeval Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskisega Ukraina riigieelarve puudujäägi rahastamist.

"Põhiteemaks on eelarvepuudujäägi rahastamine. Eile kandis Euroopa Liit üle järjekordse makrofinantsabi 1,5 miljardi euro suuruse osa. Selle aasta eelarvetoetuse kogumaht oli 16,5 miljardit eurot," teatas Šmõhal.

Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 1130 sõdurit ja 20 tanki

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 321 800 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

- tankid 5466 (+20);

- jalaväe lahingumasinad 10 224 (+36);

- suurtükisüsteemid 7802 (+33);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 902 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 591 (+2);

- lennukid 323 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5799 (+15);

- tiibraketid 1564 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10 198 (+39);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1107 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.