Juba oktoobris tõusis Isamaa Kantar Emori küsitluses populaarsuselt teiseks parteiks 19 protsendiga ja sellega jäädi vaid protsendipunktiga alla Reformierakonnale. Novembris kasvas Isamaa toetusprotsent 25-le. Riigikogu valimistel tänavu märtsis sai Isamaa 8,2 protsendi valijate toetuse.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog tõigi välja, et Isamaa toetus on tõusnud poole aastaga peaaegu kolm korda.

"Isamaa kiire tõus on küll ebatavaline, kuid taoline fööniksina tuhast tõusmine iseloomustas ka SDE reitingut aastatel 2010–2011, kui oktoobris 2010 sai selle erakonna esimeheks Sven Mikser. Septembris 2010 oli SDE toetus kaheksa protsenti, kuid juulis 2011 juba 24 protsenti," meenutas Voog.

Ta lisas, et kui eelnevatel aastatel on Isamaa toetajad olnud peamiselt vanemaealised mehed, siis nüüd on selle erakonna kandepind ühtlaselt kõrge nii meeste kui ka naiste hulgas ning laienenud noorematesse vanuserühmadesse.

"Isamaa potentsiaalsete toetajate hulk ehk kes kaaluvad seda erakonda valida, on tõusnud üle 40 protsendi," tõi Voog välja erakonna teoreetilise kasvupotentsiaali. Tõsi, kunagi oli sama kõrge ka Eesti 200 valida kaaluvate inimeste hulk, kuid realiseerida seda reitingutes ega valimistel ei suudetud.

Isamaa võttis Reformierakonna toetajad

Kui Isamaa reiting on kasvanud valimistega kolm korda, siis Reformierakonna reiting on võrreldes valimistega kukkunud pea kaks korda ning erakondade populaarsustabelis on kauaaegne liider langenud kolmandaks.

Novembriküsitluses toetas Reformierakonda 16 protsenti, oktoobris oli peaministriparteil toetajaid 20 ja septembris 24 protsenti. Riigikogu valimistel märtsis pälvis Reformierakond 31,2 protsendi valijate toetuse.

"Reformierakond on kaotanud oma toetajaid põhiliselt edetabeli praegusele liidrile Isamaale. Reformierakonna langus on olnud suurem naiste ja vanemaealiste hulgas ehk need rühmad on hakanud toetama pigem Isamaad," sõnas Voog.

Kindlal teisel kohal erakondade populaarsustabelis on EKRE, mida novembris toetas 21 protsenti. Oktoobris oli EKRE-l toetajaid 17, aga septembris samuti 21 protsenti. Aivar Voog tõigi välja, et EKRE toetus on Kantar Emori küsitlustes kõikunud enamasti 17 ja 21 protsendi vahemikus. Mais kerkis EKRE toetus korraks ka 23 protsendile.

Neljandal-viiendal kohal on võrdse 13 protsendi suuruse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Keskerakond. SDE on ainus valitsuspartei, mille toetus pole valimistega võrreldes langenud, vaid isegi veidi kasvanud. Märtsikuistel valimistel sai SDE 9,3 protsenti toetust, pärast seda on nende reiting olnud vahemikus 10–15 protsenti.

Keskerakonna madalseis süveneb

Keskerakonna 13 protsendi suurune toetus tähistab nende jaoks Kantar Emori küsitluste madalaimat taset. Valimistel 15,3 protsenti toetust saanud Keskerakonna reiting tõusis järgnevatel kuudel vahemikku 16–18 protsenti, kuid langes oktoobris 14 protsendile. Keskerakond valis 10. septembril erakonna uueks esimeheks Mihhail Kõlvarti, mille järel hulk nimekaid keskerakondlasi parteist lahkus ja enamasti Isamaaga liitus.

Kui erakonna esimehe vahetuse järel langes Keskerakonna toetus eestlastest valijate seas ja kasvas muust rahvusest valijate seas, siis novembris eestlastest valijate seas toetus ei muutunud (see püsis sama madalal ehk nelja protsendi tasemel), kuid vähenes muust rahvusest valijate seas 52 protsendilt 46 protsendile.

Esiviisikust jäävad juba kaugele maha Eesti 200 kuue, Parempoolsed kolme ja rohelised kahe protsendiga. Valimistel 13,3 protsenti toetust kogunud Eesti 200 reiting tegi suurema languse augustis, kui nende toetus langes seitsmele protsendile. Sel tasemel on nende toetus püsinud ka järgnevatel kuudel. Kas esimehe vahetusest võiks Eesti 200 reitingule mingit kasu tõusta, selgub Aivar Voogi hinnangul alles detsembriküsitluses.

Kui augustis oli kolme võimupartei kogutoetus veel napilt parem opositsiooni kogutoetusest (47 protsenti versus 45 protsenti), siis alates septembrist on opositsiooni kogutoetus olnud kõrgem. Eriti suureks kärises vahe just novembris, mil opositsiooni toetas 59 protsenti ja valitsuskoalitsiooni vaid 35 protsenti.

Toetused koos "ei oska öelda" vastajatega

Oma eelistust ei osanud oktoobris välja tuua 22 protsenti vastajaid, oktoobris oli "ei oska öelda" vastajate osakaal 24 protsenti.

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, toetas Isamaad novembris 20 protsenti (oktoobris 15, septembris 10 protsenti).

EKRE toetus koos "ei oska öelda" vastajatega oli 16 protsenti (oktoobris 13 protsenti).

Reformierakonna toetus langes novembris koos "ei oska öelda" vastajatega 13 protsendile (oktoobris 15 protsenti).

SDE toetus oli 10 protsenti (oktoobris 11) ja Keskerakonnal üheksa protsenti (oktoobris 10 protsenti).

Eesti 200 toetus oli viis protsenti (oktoobris samuti viis protsenti). Parempoolseid toetas selles küsitluses kolm, Rohelisi kaks ja Vasakparteid alla protsendi.

Lähemalt saab toetuse kohta eri sotsiaaldemograafilistes vastajagruppides lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 16.–22. novembrini ja sellele vastas 1494 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti.

Reedel kell 11 kommenteerivad ERR.ee veebisaates värskeid uuringutulemusi Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Huko Aaspõllu ja Indrek Kiisler.