X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Wilders alustas valitsuskoalitsiooni moodustamise katseid

{{1700823780000 | amCalendar}}
Hollandi erakondade juhid kohtusid parlamendi alamkoja spiikriga. Valimiste võitja Geert Wilders (vasakul) ja teisele kohale jäänud Frans Timmermans (paremal).
Hollandi erakondade juhid kohtusid parlamendi alamkoja spiikriga. Valimiste võitja Geert Wilders (vasakul) ja teisele kohale jäänud Frans Timmermans (paremal). Autor/allikas: SCANPIX/EPA/REMKO DE WAAL

Paljude hollandlaste ehmatuseks valimised võitnud parempopulist Geert Wilders alustas reedel ametlikku koalitsioonivalitsuse moodustamise protsessi, milleks tal tuleb veenda tõrksaid võistlejaid tunnistama teda peaministrina.

Wildersi Vabaduspartei (PVV) võitis kolmapäeval peetud parlamendivalimised kindlalt ning nüüd oodatakse Euroopas ja kaugemalgi ärevalt, kas tal õnnestub ka valitsus kokku panna.

Wilders loobus seekordses valimiskampaanias räigetest islami- ja immigratsioonivastastest avaldustest, kuid PVV programmis on endiselt üleskutse keelata mošeed ja koraan ning viia läbi rahvahääletus Euroopa Liidust lahkumiseks.

Wilders ja teised parteijuhid kogunevad reedel esimest korda pärast valimisõhtut parlamenti, et alustada koalitsiooni moodustamise lehmakauplemist, mis varasematel kordadel on kestnud kuid.

Esimene ülesanne on määrata ametisse nn skaut, kes hakkab parteide vahel sõeluma ja püüab tunnetada, kes kellega on valmis koostööd tegema, ja tegema selle põhjal keerulisi valimistehteid.

Stabiilseks koalitsiooniks on vaja 150-kohalises parlamendis 76 kohta. Selle saavutamiseks peab kokku leppima neli või enamgi parteid.

Wildersil on peaaegu lõplike valimistulemuste põhjal 37 kohta ja valimiste võitjana saab tema erakond PVV esimesena õiguse valitsuse moodustamise katseks.

Tema eelistatuim koalitsioon oleks põllumeestepartei BBB, korruptsioonivastase Pieter Omtzigti erakonnaga Uus Ühiskondlik Leping (NSC) ja 13 aastat võimul olnud Mark Rutte paremtsentristliku VVD-ga.

BBB kampa saamine tundub üsna kindel, see tooks juurde seitse kohta. 20 kohaga Omtzigt püüab näidata end raskesti kättesaadavana, kuid on ilmutanud valmidust kõnelusteks.

Järele jääb veel VVD ja tema türgi päritolu juht Dilan Yesilgöz.

Yesilgöz ütles reedel, et tema partei ei liitu Wildersi juhitud koalitsiooniga. Siiski ütles Yesilgöz, et tema partei võib hakata tegema sellise valitsusega koostööd, vahendas Politico. 

Selle tulemusena võivad liidu sõlmida Wildersi partei ja Omtzigti juhitud NSC. 

Valijad ei hellitanud kolmapäeval senist võimuerakonda, kuid selle 24 parlamendikohast Wildersile piisaks.

"Kas nad võiksid temaga koostööd teha? See on otsustav küsimus," ütles Haagi Clingendaeli instituudi teadlane Diederick van Wijk.

Wilders on andnud märku valmisolekust mõne oma kõige äärmuslikuma vaate osas kompromissile minna. Ta on korduvalt kinnitanud, et tahab olla "kõigi hollandlaste peaminister nende usust, seksuaaleelistustest, nahavärvist, soost ja millest iganes sõltumata".

"Peaministrina on sul teistsugune roll kui opositisoonijuhina," ütles ta.

Yesilgöz loobus valimiste eel oma erakonna pikaajalisest tabust ja ütles, et Wilders võiks olla tema valitsuses, kui ta valimised võidab. Paljude analüütikute arvates aitas just see kaasa Wildersi võidule.

Küsimus on selles, kas Wilders saab olla Hollandi peaminister, kui ta varem on näiteks nimetanud marokolasi "saastaks" ja kütnud rahvamasse üles nõudega, et neid oleks riigis vähem.

"Kui Wildersist saab peaminister, satub Holland rahvusvaheliselt võimatusse olukorda," ütles Amsterdami ülikooli poliitilise pluralismi professor Sarah de Lange.

Ta peab koguni võimalikuks, et PVV juhitava koalitsiooni peaministriks saab mõni poliitikas täiesti kõrvaline isik ja Wilders asub parlamendifraktsiooni juhtima.

Wildersi valimisvõit on tema vastased tänavatele toonud. Neljapäeval olid meelavaldused Utrechtis ja Amsterdamis, reedel on pealinnas oodata taas protestiaktsioone.

Hollandi moslemikogukonna juhid on ärevuses, kuid mõned moslemid on valmis Wildersile võimaluse andma.

Nii näiteks ütles 40-aastane taksojuht Burak Cen, et ta küll valimas ei käinud, aga oleks andnud hääle Wildersile.

"Ausalt öeldes püüab ta lihtsalt oma propagandaga mošeede ja moslemite kohta hääli saada. Aga muidu on see, mis ta Hollandi ja vaesuse kota ütleb, päris õige," sõnas Cen.

Toimetaja: Mark Gerassimenko, Karl Kivil

Allikas: AFP/BNS/Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: